Komisjoni tänasel istungil arutati maareformi seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE) ning Riigikontrolli kontrolliaruannet "Maamaksu arvestamisega seotud probleemid". Eelnõu käsitleva päevakorrapunkti juurde olid kutsutud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Merike Laidvee, Maa-ameti õigusosakonna juhataja Triinu Rennu ja maareformi osakonna juhataja kt Maire Salu. Riigikontrolli auditit tutvustasid Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli ja sama osakonna auditijuht Illar Tõnisson.
Maareformi seaduse muutmise eesmärgiks on lahendada seaduse rakendamisel esilekerkinud probleemid, mis takistavad maareformi lõpuleviimist.

Peamised kitsaskohad, mis muudatustega tuleb lahendada, ning eelnõu peamised eesmärgid on järgmised:
1) kaasomandis oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamise reguleerimine olukordades, kus mõni kaasomanikest ei soovi maad omandada;
2) kinnisasjaga piirneva ja iseseisva kasutusvõimaluseta maaüksuse omandamine;
3) riigi omandisse jäetava ja olemasoleva ehitise kaasomaniku kasuks hoonestusõigusega koormatava maa hulga vähendamine;
4) ENSV taluseaduse alusel kasutusse antud maa osas maareformi läbiviimise kohustuse sätestamine ning
5) maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks vajalike tähtaegade kehtestamine.
Komisjon otsustas, et enne eelnõu täiskogule esimeseks lugemiseks saatmist arutatakse seda komisjonis veelkord. Eelnõu komisjonipoolseks ettekandjaks määrati Aare Heinvee.
Teise teemana käsitletud Riigikontrolli auditit tutvustasid Airi Mikli ja Illar Tõnisson. Riigikontroll auditeeris, kas maamaks kui üks Eestis kehtivaid riiklikke makse on arvestatud ja maaomanike käest kokku kogutud õigesti. Audit hõlmas 13 omavalitsust: Kärdla ja Maardu linnu ning Harku, Rae, Kuusalu, Vihula, Raikküla, Käru, Tudulinna, Maidla, Orissaare, Varbla ja Otepää valdu.
Kohalikud omavalitsused kokku teenisid aastatel 2007–2011 maamaksust keskmiselt 46,9 miljonit eurot aastas, mis moodustas 4% nende kogutuludest ja 7% maksutuludest. Auditeeritud omavalitsustes moodustas maamaks aastatel 2007–2011 2% (Kärdla linn) kuni 38% (Tudulinna vald) maksutuludest.
Auditi järeldustena toodi välja, et probleeme on maamaksu kogumisega palju. Vigu maksu arvutamisel esines kõigis auditeeritud omavalitsustes. Maksu- ja Tolliamet ei täida Rahandusministeeriumi heakskiidul oma seadusest tulenevat maksuhalduri ülesannet ja on kogu vastutuse maamaksu arvutamiseks vajalike arvutuste õigsuse eest veeretanud kohalike omavalitsuste kaela. Riik ei ole loonud sellist süsteemi, mis võimaldaks kohalikel omavalitsustel maamaksuandmeid esitada ühetaoliselt ja kontrollitavalt. Looduskaitsealust maad omav maksumaksja ei saa olla kindel, kas tema maale ettenähtud maamaksusoodustus on arvutatud õiglaselt või mitte. Suureks probleemiks on seegi, et 2013. aastast rakenduva koduomanike maamaksuvabastuse kohta pole tehtud ühtegi analüüsi, kas see on plaanitaval kujul rakendatav ja milliste kuludega. Auditi põhjal andis Riigikontroll soovitusi Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ning Maksu- ja Tolliametile, kes oma vastustes pakkusid välja lahendusi probleemidele. Nii näiteks teatas Rahandusministeerium, et maamaksu administreerimiseks asutatakse koostöös Maa-ametiga 2015. aasta 1. jaanuariks maamaksu infosüsteem.

Lisainfo Kalvi Kõva (tel 521 6732, [email protected]); Ülle Särgava (tel 631 6503, [email protected])