Komisjon arutas geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist ning kinnisasja omandamise piiranguid
Komisjon toetas valitsuse esitatud seisukohti geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamise keelustamist ning piiramist käsitleva määruse eelnõu kohta ja saatis kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse täiendamise seaduse eelnõu esimesele lugemisele
Kevadistungjärgu viimasel komisjoni istungil (09.06.2015) oli päevakorras kolm punkti: arvamuse andmine Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile geneetiliselt muundatud toidu ja sööda turuleviimise kohta, avatud talude päeva ja Eesti toidu kuu tutvustus ning kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (7 SE) arutelu.
Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai ja toiduosakonna juhataja Martin Minjajev tutvustasid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb liikmesriikide võimalust piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata, eelnõu ning Eesti seisukohti selle eelnõu kohta. Eelnõuga soovitakse anda liikmesriikidele õigus piirata või keelata oma territooriumil geneetiliselt muundatud (GM) toidu ja sööda kasutamine, tuginedes seejuures muudele alustele, kui EL tasandil teaduslikel alustel tõendatud oht inimeste ja loomade tervisele. Selleks muuks põhjuseks võib näiteks olla avalik huvi, poliitiline otsus vms. Eesti ei nõustu eelnõus pakutud lahendusega ja on seisukohal, et otsused toiduohutuse küsimustel peavad põhinema teaduslikel andmetel. Eesti leiab, et mitteteaduslikel alustel piiramine või keelamine takistab kaupade vaba liikumist. Kõrvalekaldumine sellest põhimõttest ühes valdkonnas võib hakata mõjutama ka teisi ELi tasandil ühtlustatud valdkondi.
Mitmed komisjoniliikmete küsimused puudutasid teaduspõhisust ja ettevaatlikkuse printsiipi. Ministeeriumi esindajad selgitasid, et ettevaatusprintsiibi rakendamine ei välista teaduspõhisust. Nii näiteks peatas Euroopa Toiduohutusamet ettevaatusprintsiibile viidates kaheks aastaks neonikotinoidide kasutamise, kuni täiendavate uuringutega selgitatakse välja, kas need ained on ohutud või mitte.
Arutati ka toidu märgistamise teemat. Tarbija on huvitatud toidu kohta täpsema informatsiooni saamisest. Küsimus on selles, kui detailset infot soovitakse ja millise detailsuse astme juures on hind veel vastuvõetav, sest kohustuslik täpsem märgistus tõstab ka toote hinda. Vabatahtlikult on tootjatel võimalik ka praegu GMOde sisaldust näidata. Komisjon leidis, et märgistamise teemaga tuleb jätkata. Eesmärgiks oleks detailsem info GMOde sisalduse kohta toidu märgistusel, jäädes sealjuures mõistliku bürokraatia ja kulude piiridesse.
Komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuses heakskiidetud seisukohti määruse eelnõu suhtes.
Teises päevakorrapunktis tutvustasid Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand ja avalike suhete osakonna nõunik Karin Volmer komisjonile 19. juulil toimuvat avatud talude päeva ja septembris toimuvat Eesti toidu kuud.
Keskerakonna fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) täiendamise seaduse eelnõu (7 SE) eesmärke selgitas algatajate esindajana Mihhail Stalnuhhin. Eelnõu eesmärgiks on võimaldada Eestis alalise elamisloa alusel elavatel füüsilistel isikutel, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanikud, omandada kuni 0,2 ha suurust kinnisasja piirkondades, millele on seatud piirangud kinnisasja omandamiseks KAOKS § 10 alusel. Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta, viidates vajadusele läbi viia täiendav sisejulgeolekualane analüüs.
Komisjon otsustas saata eelnõu 7 SE täiskogule esimeseks lugemiseks 17.09.2015 ja määrata eelnõu komisjonipoolseks ettekandjaks Meelis Mälberg. Eelnõu arutelu komisjonis jätkatakse 15.09.2015 koos siseministriga ning selleks ajaks soovib komisjon ministeeriumilt saada ka eelviidatud analüüsi.
Info:
Ivari Padar (tel 631 6500, [email protected]);
eelnõu 7 SE osas: Meelis Mälberg (tel 631 6447, [email protected]), Ülle Särgava (tel 631 6503, [email protected])