Komisjon tänasel (16.06.2014) istungil oli arutusel EL mahepõllumajanduspoliitika pakett ja Eesti seisukohad selle paketi kohta. Põllumajandusministeeriumist osalesid istungil taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu ja mahepõllumajanduse büroo juhataja Marika Ruberg.
 

Mahepõllumajanduspoliitika pakett koosneb kolmest dokumendist – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist, toodete märgistamist ja ametlikke kontrolle; nõukogu otsusest, millega antakse luba alustada läbirääkimisi mahetoodetega kauplemist puudutavate lepingute sõlmimiseks ELi ja kolmandate riikide vahel, ning Euroopa Komisjoni teatisest „Tegevuskava mahepõllumajandusliku tootmise tuleviku kohta Euroopa Liidus“. Ministeeriumi esindajad andsid komisjonile ülevaate nimetatud dokumentidest, tutvustasid Vabariigi Valitsuse 5. juuni istungil heakskiidetud seisukohti nende suhtes ning vastasid komisjoniliikmete küsimustele.
Eesti toetab EL mahepõllumajandust reguleerivate õigusaktide uuendusi, mis aitavad kaasa nõuete lihtsustumisele ja ühtlustumisele ning suurendavad tarbijate usaldust mahetoodete vastu. Määrus näeb ette iga-aastase kontrollimise kohustusest loobumise ning kontrollide muutmise senisest enam riskipõhiseks. Ühel tootjal või tootjate rühmal ei ole enam tarvis mitut erinevat sertifikaati erineva tootmis-, ettevalmistamis- ja turustamisetapi kohta. Eesti leiab, et jaemüüjad, kes turustavad mahetooteid müügipakendites, ei peaks olema hõlmatud kontrollisüsteemi. Mahetootmise soodustamiseks peaks üleminekuaeg tavatootmisest pärit taimse paljundusmaterjali ja tavaloomade meheettevõttesse toomise lõpetamiseks olema pikem. Maheseemne tootmise ja loomade aretuse puhul peaksid erandid aga jääma ka pärast üleminekuaega. Kuna Eesti mahetoodete ökomärk on tarbijate seas tuntud, toetab Eesti EL mahelogo kõrval ka riigisisese ökomärgi kasutamise jätkamist.
Maaelukomisjon toetas Valitsuses heakskiidetud seisukohti. Alltöövõtjaid puudutava punkti osas tegi komisjon ettepaneku täpsustada, milliseid alltöövõtjad peaksid olema hõlmatud mahepõllumajanduse kontrollisüsteemi ja milliste puhul pole see vajalik. Samuti peeti vajalikuks täpsustada, kas kohustus viia ettevõte üleminekuaja möödudes täielikult üle mahetootmisele täidab oma eesmärki, kuidas saavad kaitstud tarbijate huvid ning kas ei sea see nõue ebamõistlikke takistusi mahetootjatele.

Lisainfo Kalvi Kõva (tel 521 6732, [email protected]), Merle Kruusimägi (tel 631 6501, [email protected] )