Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad andsid komisjonile ülevaate Eesti Euroopa Liidu poliitikast aastatel 2015-2019. Erinevate valdkondade töörühmad on sõnastanud teemad ja seisukohad, mida Eesti peab tähtsaks lähiaastate EL poliitika kujundamisel.

Komisjoni tänasel (26.05.2015) istungil andsid Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad ülevaate Eesti Euroopa Liidu poliitikast aastatel 2015-2019.

Riigikantselei juhtimisel on erinevate valdkondade töörühmad sõnastanud teemad ja seisukohad, mida Eesti peab tähtsaks lähiaastate EL poliitika kujundamisel. Praegu tutvustatakse dokumente erinevatele organisatsioonidele, kelle ettepanekuid arvestavad sõnastused peaksid valmima juunis. Juulis on kavas esitada dokument valitsusele ning augustis toimub avalikustamine. Lõplikud seisukohad on planeeritud valitsusele heakskiitmiseks esitada oktoobris.

Põllumajandusministeeriumi kalanduse ja välissuhete asekantsler Olavi Petron ning Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp tutvustasid Eesti prioriteete kalanduse valdkonnas. Eesti on valmis aktiivselt osalema 2014. aastal jõustunud EL ühise kalanduspliitika vahehindamise ja uue poliitika kujundamise protsessis. Oluliseks peetakse, et toetusmeetmed rakenduksid hästi ning tagatud oleks järjepidevus. Eesti jaoks on tähtis regionaalsete eripärade arvestamine. Kalavarude majandamine peab olema jätkusuutlik, selleks on Eesti valmis panustama Läänemere mitut kalaliiki hõlmava ja lõhe majandamiskavade väljatöötamisse. Püügikorralduse osas Eesti toetab bürokraatia vähendamist ja lihtsustamist. Kalandusturu- ja kaubandusepoliitikas peab keskenduma kalapüügi- ja vesiviljelustoodete väärindamisele ja turustamisele. Toetada tuleb ühistegevust.

Toiduohutuse, veterinaaria ja taimetervise valdkonna ettepanekuid tutvustas Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. Olulisimana tõi ta välja, et kõik piirangud ja sanktsioonid, mis antud valdkonnas kehtestatakse, peavad põhinema teaduslikel alustel. Kokkulepped ja ühtne lähenemine ELi tasandil tuleb saavutada kontrollimääruses: kõik kontrollitoimingud peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga, riskipõhised ja ratsionaalsed. Ametliku kontrolli rahastamise süsteem ei tohi soodustada ebavõrdse konkurentsi teket. Toiduseaduse kaasajastamisel tuleb rohkem rõhku panna tarbijate huvide kaitsmisele.

Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti andis ülevaate põllumajanduse töörühma ettepanekutest. Eesti on seisukohal, et põllumajanduspoliitika peab ELs jääma ühiseks ja ühisest eelarvest rahastatavaks. Ühise põllumajanduspoliitika reformimisel püstitatud eesmärgid on endiselt asjakohased ja aktuaalsed. Eesti peab tähtsaks, et nõuete ja piirangute määratlemisel võetaks arvesse piirkondlikke tingimusi. Seotud toetuste puhul tuleb lisaks statistilistele näitajatele arvestada ka üldise sotsiaalmajandusliku taustaga. Jätkata on vaja ka tööd bürokraatia vähendamise ja lihtsustamise suunal. Maaelupoliitika eelarvet ei tohi vähendada ega kavandada maaelu toetuste arvel uusi toetatavaid tegevusi. Enam tuleb rõhku panna teadus-arendustegevusele, keskkonnameetmetele, majandustegevuse mitmekesistamisele maapiirkonnas ja kohaliku algatuse toetamisele.

Külalised vastasid komisjoniliikmete arvukatele küsimustele ning märkisid, et ettepanekud Eesti EL poliitika kujundamiseks on teretulnud.

Lisainfo: Ivari Padar (tel 631 6500, [email protected])