Komisjoni tänase istungi päevakorras oli neli teemat. Kõigepealt räägiti komisjoni töö korraldusest tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse 13.05.2016 jõustunud muudatustest.

Teise päevakorrapunktina arutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse eeskirjad CE-märgisega väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise kohta ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009, eelnõu ja Eesti seisukohti selle suhtes. Teemat tutvustasid ning komisjoniliikmete küsimustele vastasid Sigmar Suu ja Evelin Hillep Maaeluministeeriumist. Eesti on seisukohal, et tuleb reguleerida nii esmasest kui ka teisesest ning orgaanilisest toorainest toodetud väetisi. Praegune EL väetisetoodete määrus keskendub ainult mineraalväetistele. Nüüd soovitakse lisada ka orgaanilisest toorainest toodetud väetised. Väetisetoodetes sisalduvatele saasteainetele, raskmetallidele ja muudele lisaainetele tuleb ette näha piirnormid. Eesti on seisukohal, et CE-märgisega väetisetoodete valmistamiseks kasutatavate koostisainete nimekirja tuleb lisada biolagunevad jäätmed, olmereoveest pärit puhastussetted ja reovee kohtpuhastussetted ning põlevkivituhk. Seejuures ei tohi aga järele anda toodete kvaliteedi-, ohutus- ja keskkonnakriteeriumites. Eesti peab oluliseks, et määruse mõjul ei suureneks era- ega riigisektori koormus ning määrusest tulenevate kohustuste ja nõuete rakendamiseks tuleb anda piisav üleminekuaeg.

Komisjon arutas lühidalt ka probleeme, mis on seotud tsemendi tootmisel tekkiva tuha kasutamisega põllumajanduses. Kuna tuhas sisalduv plii ületab lubatud piirnormi 6-kordselt, siis ei tohi seda tuhka mulla omaduste parandamiseks põldudele laotada, vaid see tuleb ladustada jäätmena. Arutelu võimaluste üle, kuidas saaks väärtuslikku tuhka siiski väetisena kasutada, jätkub komisjoni järgmisel istungil.

Komisjon otsustas konsensusega toetada valitsuses heakskiidetud Eesti seisukohti. Komisjoni arvamus edastatakse Riigikogu EL asjade komisjonile.

Järgmiseks vaadati läbi Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse, loomatauditõrje seaduse ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse muutmise seaduse eelnõule (222 SE) esitatud muudatusettepanekud. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas kaks muudatusettepanekut, mille eesmärgiks oli seadusest välja võtta loomade religioossel eesmärgil tapmise regulatsioon. Need tõid kaasa laiema arutelu koššer ja halal tapmisviiside teemal. Ivari Padar tegi ettepaneku EKRE muudatusettepanekuid praegu eelnõuga 222 SE mitte siduda, kuna need teemad vajavad laiemat arutelu. Ettepanekud pandi hääletusele ja need toetust ei leidnud.

Maaeluministeerium ja juhtivkomisjon olid koostöös ette valmistanud viis muudatusettepanekut, mis olid peamiselt keelelist ja normitehnilist laadi. Komisjon kiitis need viis ettepanekut heaks.

Komisjon otsustas saata eelnõu 222 SE täiskogule 2. lugemiseks 01.06.2016 ja teine lugemine lõpetada.

Viimase punktina vaadati läbi komisjoni ettepanekud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta, mille suhtes Sotsiaalministeerium küsis maaelukomisjonilt arvamust. Komisjon teeb Sotsiaalministeeriumile ettepaneku vaadata üle alaealistele lubatud ja keelatud tööde loetelud, et Eesti noored saaksid teha samasuguseid neile jõukohaseid ja ohutuid töid kui nende eakaaslased naaberriikides. Samuti näeks komisjon, et laste töökasvatuse eesmärgil oleks ka 7-12-aastasi võimalik rakendada kergematel ja ohututel põllumajandustöödel. Lisaks tegi komisjon ettepaneku jätkata arutelusid sotsiaalmaksude teemal eesmärgiga teha soodustusi neile tööandjatele, kes võtavad tööle alaealisi.

Lisainfo: Ivari Padar (tel 631 6500, [email protected]);
eelnõu 222 SE osas: Lauri Luik (tel 631 6425, [email protected]),  Ülle Särgava (tel 631 6503, [email protected])