Täna kohtus maaelukomisjon keskkonnaminister Marko Pomerantsiga, kellega koos osales istungil ka Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv. Aruteluteemasid oli neli: loomade karjatamine siseveekogude kallastel, sõnniku ladustamine, suunised põllumajanduses lähtuvalt kliimapoliitika põhialustest aastani 2050 ning lindude ja loomade tekitatud kahju hüvitamine.

Karjatamise valdkonnas on olnud edasiminek ja pärast vastavate muudatuste tegemist veeseaduses saaks loomi siseveekogude kallastel teatud tingimustel karjatada Keskkonnaameti loal.  Keskkonnaministeerium on seisukohal, et kehtima peab jääma üldreegel, et veekaitsevööndis on majandustegevus keelatud. Karjatamine peab endiselt jääma keelatuks riigi korrashoitavate maaparandussüsteemide eesvoolude veekaitsevööndis, Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskirjas nimetatud oluliste allikate veekaitsevööndis ning siseveekogude veekaitsevööndi metsaribal.

Sõnnikumajanduse osas, mis puudutab sõnniku kompostimist rohumaadel, lahenduste otsimine veel käib.

Minister ja keskkonnaministeeriumi asekantsler andsid põllumajandusega seonduvalt ülevaate kliimapoliitika põhialustest aastani 2050. Nad toonitasid, et kliimapoliitika ei sea piiranguid põllumajandusloomade arvule, ning soovitasid põhjalikumate selgituste ja valdkondlikust uuringust ülevaate saamiseks pöörduda Maaeluministeeriumi poole.

Lindude ja loomade poolt tekitatud kahjude hüvitamist on Keskkonnaministeerium ja

Maaeluministeerium arutanud, kuid häid lahendusi ei ole leitud. Praegu lähevad lindude ja loomade poolt tekitatud kahjude hüvitised vähese tähtsusega riigiabi alla. Teoreetiliselt oleks seda võimalik muuta, kuid samas ei ole lisaraha, et nimetatud hüvitist rohkem maksta.

Lisainfo: Ivari Padar (tel 631 6500, [email protected])