Komisjoni tänasel istungil oli arutusel kaks seaduse eelnõu ning ülevaade Eesti piima- ja sealihatootjate konkurentsivõime uuringust.

Mahepõllumajanduse seaduse muutmise seaduse eelnõule (282 SE) muudatusettepanekuid ei esitatud. Komisjon otsustas saata eelnõu täiskogu päevakorda teiseks lugemiseks 26.10.2016 ettepanekuga eelnõu teine lugemine lõpetada ning juhul, kui 2. lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele 9.11.2016 ja panna eelnõu lõpphääletusele. Kõik otsused olid konsensuslikud.

Teiseks oli arutusel Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (249 SE). Sellele eelnõule oli esitatud kaks muudatusettepanekut. Neist esimese esitas Maaeluministeerium ning see puudutas haridusasutustes puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete pakkumist, sellega kaasnevaid haridusmeetmeid ja seonduvate kulude toetusi. Muudatus oli tingitud koolipiimatoetuse ning koolipuuvilja ja ‑köögivilja toetuse andmise aluste ühendamisest asjaomastes EL õigusaktides. Teine, juhtivkomisjoni ja ministeeriumi koostöös tehtud muudatus oli keelelist ja tehnilist laadi.

Komisjon toetas muudatusettepanekuid ning otsustas saata eelnõu 249 SE täiskogu päevakorda teiseks lugemiseks 26.10.2016 ettepanekuga eelnõu teine lugemine lõpetada ning juhul, kui 2. lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele 9.11.2016 ja panna eelnõu lõpphääletusele. Ka need otsused olid konsensuslikud.

Kolmanda päevakorrapunktina tutvustas Maaülikooli professor Rando Värnik Riigikogu Kantselei tellimusel Maaülikoolis valminud uuringut „Eesti piima- ja sealihatootjate konkurentsivõime lähiriikide võrdluses“. Uuringus analüüsitakse Eesti, Läti, Leedu ja Poola tootjatele makstavaid ELi ja riiklikke toetusi. Vaadeldakse toetuste kujunemist finantsperioodidel 2007-2013 ja 2014-2020 ning erinevatest meetmetest makstavaid toetusi. Tehtud on üle-euroopalisele põllumajandusettevõtete raamatupidamise andmebaasile tuginev põhjalik analüüs. Viimases osas tuuakse välja järeldused ja ka soovitused edasiste poliitikate planeerimiseks.

Maaeluministeeriumi esindaja Mai Talvik juhtis tähelepanu uuringus esinevatele ebatäpsustele ning tõi välja ka probleemid üleminekutoetuste määramise aluseks olevate referentsidega.

Komisjon arutles uuringus käsitletud riikide piima- ja sealihatootmise iseärasuste ning samuti üleminekutoetuste määramise, maksmise võimaluste ja eesmärgipärasuse üle.

Avaldati arvamust, et selline uuring on väga vajalik, samas tõdeti, et paljud küsimused jäid siiski vastuseta ning sarnaseid uuringuid oleks vaja teha järjepidevalt ja ka teiste valdkondade kohta.

Uuringuga saab tutvuda Riigikogu kodulehel.

Lisainfo: Ivari Padar (tel 513 1851, [email protected])