Arutati regionaalministri valitsemisala 2013.a eelarvet ja mahepõllumajanduse olukorda
Komisjon tänase (23.10.2012) istungi päevakorras oli kaks teemat. Esiteks andis regionaalminister Siim Valmar Kiisler ülevaate 2013. aasta riigieelarve Siseministeeriumi regionaalministri valitsemisala eelarvest ja vastas komisjoniliikmete küsimustele.
Teise päevakorrapunktina arutati mahepõllumajanduse olukorda Eestis. Arutelul osalesid Airi Vetemaa (Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus), Elen Peetsmann (EMÜ Mahekeskus), Kaja Keskküla (TÜ Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik), Merit Mikk (MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus), Jaan Kiider (TÜ Eesti Mahe, MTÜ Saare Mahe) ja Margo Mansberg (Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus). Külalised andsid ülevaate mahepõllumajandusest Eestis ja naaberriikides ning probleemidest, mis takistavad mahetoidu tootmist ja turustamist.
Eestis on mahepõllumajandusmaad 2011. aasta seisuga 134 057 hektarit, mahetootjate arv on 1431. Mahepõllumajandusmaa osakaal kogu põllumajandusmaast on ligi 14% ja selle näitajaga oleme Euroopas kolmandal kohal. Mahedalt kasvatatakse Eestis ligikaudu 60% lammastest, 40-50% lihaveistest, aga ainult mõni protsent lüpsilehmadest. Mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses on suur osatähtsus rohumaadel – 79% kogu mahepõllumajandusmaast. 2006. aastaga võrreldes on suurenenud maheteravilja ja tehniliste kultuuride all olev pind. Ka maheköögivilja pind on suurenenud viimastel aastatel, kuid seda pole siiski piisavalt, et rahuldada nõudlust. Põhjuseks on maheköögivilja väike saagikus, suur käsitsi töö osakaal ja puudulikud säilitustingimused.
Probleemidena tõid mahetootjad välja tarbijate vähese teadlikkuse, mahetoodete väikese turuosa ja kõrge hinna. Mahetootmist takistab ka mahetootjate kui põhiliselt väikeettevõtjate vähene võimekus investeerida tootmisesse. Mahetootjad paiknevad hajusalt üle Eesti, seetõttu lisandub transpordikulu, mis teeb tarbija jaoks hinna veelgi kõrgemaks. Mahetootjaid ei ole piisavalt, paljud töötlevad ainult oma ettevõtte toodangut ja sageli jõuab mahetoodang tarbijani juba tavatootena. Mahetootjad soovivad, et mahetoit jõuaks lasteasutustesse. Selleks korraldatakse infopäevi ja tutvustatakse koolides mahetoitlustamise võimalusi. Sarnaselt koolipiima ja koolipuuvilja programmidega võiks teha koolidele ka mahetoidu programmi.
Lähiajal on Riigikokku jõudmas mahepõllumajanduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Mahetootjatega lepiti kokku nende kaasamine eelnõu menetlemise käigus.
Lisainfo: Kalvi Kõva (tel 521 6732, [email protected]), Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuht Airi Vetemaa (tel 522 5936, [email protected])