Eesti Kaubandus-Tööstuskoja sõnul tuleks luua seaduslik alus kutseõppeasutuste majandustegevuslikele õppetöökodadele, kus toimuva tegevuse tulemuseks oleks müügikõlbulik toode või teenus. Seejuures ei saa vähetähtsaks pidada ka ettevõtlusoskuste arendamist. Eesmärk on, et õpilasel tekiks läbi praktilise õppe nii harjumus ja tahe töötada kui ka tööoskused, mida ettevõtetes ja koolis toimuv praktika ei suuda tagada. Ettevõtted oma väiksuse tõttu rakendavad küll praktikandid tööle, kuid neil puudub piisav ressurss ja võimekus juhendada praktikat vastavalt õppekavale. Koolis toimuval praktikal ei ole aga hetkel sellist tulemust, mis motiveeriks õpilast omandama tööoskusi selleks, et tulevikus olla tööturul hea kvalifikatsiooniga töötaja.

Teise teemana arutati üldhariduskoolide võrgu kaasajastamist, milles haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo tõdes, et 2010. aastal vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus lahendas küll sisulise gümnaasiumi ja põhikooli eristamise, kuid institutsionaalset lahutamist ei tehtud. Põhikool kui ka gümnaasium peavad pakkuma lähtuvalt neile seatud ülesannetest õpilasele võimalikult hea kvaliteediga haridust, mida aga ei ole võimalik tagada tänase koolivõrguga, kus paljud gümnaasiumid tegutsevad põhikooli arvelt. Siin on võimalikud erinevad lahendused, kuid kindlasti tuleb neid lahendusi ulatuslikumalt selgitada ja leida kokkulepe nii poliitiliselt kui ka erinevate huvirühmade vahel.