Kultuurikomisjon tutvus Tartu Ülikooli õpetajahariduse hetkeolukorra ja tulevikuplaanidega
Kultuurikomisjon kuulas oma tänasel, 25. septembri 2012 istungil Tartu Ülikooli esindajate tutvustust õpetajahariduse korraldusest ja kavatsustest.
Istungil osalesid Tartu Ülikooli rektor professor Volli Kalm, sotsiaal- ja haridusteaduskonna dekaan professor Jaanus Harro, Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor Katri Raik ning Tartu Ülikooli Pedagogicumi juhataja Margus Pedaste.
Kalm rõhutas õpetajaameti igakülgse tähtsustamise vajadust ühiskonnas, kinnitas, et Tartu Ülikooli üks prioriteete on õpetajahariduse edendamine ning sel eesmärgil püütakse leida täiendavaid vahendeid õpetajaks õppivate tudengite toetamiseks. Tartu Ülikooli kolm suuremat otsustust õpetajahariduse vallas on õpetajahariduse korralduse ja vastutuse koondamine haridusteaduste instituuti, õpetajahariduse õppejõudude koosseisu tugevdamine ning õpetaja kutseõpingute mooduli valmimine oktoobris.
Harro sõnastas sotsiaal- ja haridusteaduskonna kaks suuremat eesmärki, milleks on Tartu Ülikooli õpetajahariduse järjest tugevdamine ja selle käigus õpetajale isikliku arenemise võimaldamine.
Pedaste sõnul on Tartu Ülikooli õpetajahariduse arengukavas 2012 – 2015 kokku lepitud, et 21.sajandi kompetentne õpetaja on õpetaja-uurija, kes oskab analüüsida ja väärtustada õpilaste ja iseenda arengut, on elukestev õppija (kellele ülikool pakub enam standarditest lähtuvat täienduskoolitust) ning koostöine teiste valdkonna inimestega (moodustatakse didaktikakeskused ülikooli ja kooli inimestest).
21.sajandi õpetajahariduse võtmekohtadeks on praktika ja teooria sidusus, erinevate kompetentsidega õppejõudude, teadlaste ja praktikute kaasamine, õpetajahariduse tuginemine rahvusvahelisel tipptasemel teadus- ja arendustööle ning õpetajahariduse väljund ühiskonna arengusse (õpetajad ja teadlased on olulised eesti haridusmõtte kujundajad).
Raik tõi esile Narva Kolledži edukad tulemused lõpetajate erialases tööhõives, koostööd teiste haridusasutuste ja Venemaa kõrgkoolidega ning Kolledži kogemuse praktika tõhusamaks muutmises. Õnnestunud on täiendkoolituse paindlikumaks muutmine sihtgruppide täpse määratlemise teel ja e-põhise nõustamise viisil.
Aruteludes peatuti pikemalt küsimustel, millised on kavandatavad muudatused praktika mahus ja sisus; kuidas suurendada õpetajate osalust õppekavaarenduses; kuidas haridustehnoloogilised uuendused jõuavad õpetajakoolitusse ja kuidas kindlustada, et õpetajakoolituse sisu ja õpetajate metoodilised pädevused vastavad tänapäeva vajadustele ja nõuetele; kuidas erialase kõrgharidusega, kuid õpetajakoolitust mitteläbinud spetsialiste kaasata õppe- ja juhtimistegevusse; millised on võimalused õpetajahariduses doktorikraadini jõudmiseks; milline on Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli omavaheline suhe õpetajakoolituse vallas.
Kultuurikomisjoni valmistab ette õpetajahariduseteemalist arutelu Riigikogu täiskogus oluliselt tähtsa riikliku küsimusena.
Margus Pedaste ettekanne.
E-post: [email protected]
Vaata lisaks seotud uudiseid:
24. 08: Kultuurikomisjon külastas Narvat
8. 06: Urmas Klaas: õpetajakoolituse arendamine on riigile ülioluline
Angelika Berg
nõunik-sekretariaadijuhataja
[email protected]
6316483