Kultuurikomisjon tutvus Riigikontrolli aruandega, milles analüüsiti, kuidas Eesti riik korraldab eesti keele õpet täiskasvanutele, kelle emakeel ei ole eesti keel. Riigikontroll esitas oma soovitused eesti keele õppe korralduse parandamiseks. Arutelus tõstatati muu hulgas järgmist:

• Täiskasvanutele mõeldud eesti keele kursuste maht peaks olema suurem. Juurde tuleb leida ka kvalifikatsioonile vastavaid keeleõpetajaid.
• Toetada tuleb digitaalseid keeleõppe keskkondi, sest need soodustavad õppimist ning seda saab teha endale sobival ajal ja kohas. Samas tuleb juurde luua kohti, kus oleks võimalik keelt praktiseerida.
• Riik on täiskasvanute eesti keele õpet seni rahastanud valdavalt Eesti Töötukassa ja Euroopa Liidu raha abil. ELi vahendite vähenemisel tuleb puuduolev raha leida Eesti riigieelarvest.
• Loomisel on monitooringusüsteem, mis annaks igal aastal ülevaate, kui paljudele täiskasvanutele eesti keelt õpetatakse ning kui palju raha selleks kulub.