Kultuurikomisjon arutas 8. oktoobri 2012 istungil, kuidas muuta õpetajahariduse praktikat tõhusamaks.  Istungil osalesid TÜ Pedagogicum juhataja kt  professor Margus Pedaste, Tallinna Ülikooli dotsent, õppejõudude mentor Katrin Poom-Valickis, Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov ja Eduko büroo tegevjuht Teibi Torm.

Istungil osalejate sõnul on praktikakorralduse arendamine tänasel hetkel õpetajahariduse edendamise keskmes. Praeguse praktikakorralduse peamised probleemid on praktika vähene maht õppekavades, teooria ja praktika vähene sidusus ülikooliõppes, praktikante vastuvõtvate koolide vastutuse ebaselge määr, aga ka aja- ja raharessursi vähesus.  Hetkel on käsil mitmed tegevused praktika tõhustamiseks (uuenduslike praktikamudelite piloteerimine, praktikaasutuste stsenaariumide koostamine jne).

ESF Eduko programmi raames on kirjeldatud hea pedagoogilise praktika tunnused ning tunnuste avaldumise näitajad. Lisaks on kaardistatud ning kirjeldatud neli erinevat stsenaariumi, kuidas praktikat korraldada. Praegu toimib praktikakoolide kogumi mudel, järgneva kahe aasta jooksul katsetatakse Tartu Ülikoolis innovatsioonikoolide võrgustiku mudelit. Lisaks on kirjeldatud õpetaja-õppejõudude võrgustiku mudelit ning koolide valdkondlikel meeskondadel põhinevat mudelit. Edasise tegevuse tulemusena püütakse jõuda kõige tõhusama stsenaariumi koostamiseni, mis võib koondada ka erinevate kirjeldatud stsenaariumide tunnuseid. Istungil osalejad täpsustasid, et praktika tõhustamise töörühma liikmed ei kasuta praktikakohast kõneledes mõistet „harjutuskoolid“, kuivõrd see nimetus seondub liialt nn Soome mudeliga. Pigem eelistatakse mõistet „praktikaasutus“, sest töörühma ootuseks on, et Eestis kujuneb koolist, kus praktikat läbi viiakse, omamoodi uuenduste algataja – uute ideede, uue õppevara ja täienduskoolituste algataja.

Arutelu käigus keskenduti ressursiküsimustele (nii raha-, inim- kui ajaressursi) ning küsimusele, kuidas praktikat selliselt hajutada, et üliõpilane saaks praktiseerida kõiki teoreetiliselt omandatud kutsealaseid teadmisi (ka erinevates õppeasutustes) ning kas oleks võimalik tagada praktika koos pideva nõustamisega, et üliõpilane saaks praktika jooksul tõusetunud probleemidele kogenud õpetajate nõuandeid lahenduste leidmiseks.

Lisamaterjalid:
Hea pedagoogilise praktika tunnused;
Praktikaasutuste stsenaariumid
 

Vaata lisaks seotud uudiseid:
25.09: Kultuurikomisjon tutvus Tartu Ülikooli õpetajahariduse hetkeolukorra ja tulevikuplaanidega
24. 08: Kultuurikomisjon külastas Narvat
8. 06: Urmas Klaas: õpetajakoolituse arendamine on riigile ülioluline

Info menetluse kohta:
Angelika Berg
Nõunik-sekretariaadijuhataja
Tel: 6316483
E-post: [email protected]