Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo andis kultuurikomisjoni 13. jaanuari 2014.a istungil ülevaate kontseptsioonilisest dokumendist, mis on ministeeriumi tegevusjuhiseks hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamisel. Kontseptsiooni eesmärgiks on ühtlustada Eesti varasem kogemus korraldada erivajadustega õpilaste õpet erikoolides ning kaasaegne kaasava õppe lähenemine, kus haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus saada haridust tavakoolis. Kontseptsioonis täpsustatakse Haridus- ja  Teadusministeeriumi ning kohalike omavalitsuste vahelise vastutuse jaotus erivajadustega õpilaste õppe korraldamisel.

Kontseptsiooni kohaselt õpivad hariduslike erivajadustega õpilased üldjuhul elukohajärgses koolis ja neile on loodud vajalikud tingimused. Spetsiifilist õppekorraldust ja ressursimahukaid tugimeetmeid vajavatele õpilastele luuakse võimalused õppeks erikoolis või eriklassis. Erikoole peab üldjuhul riik, kes rahastab vajadusel ka kohaliku omavalitsuse ja eraomaniku peetavaid erikoole õppekorralduse läbiviimisel. Valiku elukohajärgse kooli või erikooli vahel teeb lapsevanem.

Arutelu käigus tunti huvi, kuivõrd on kontseptsiooni ettevalmistamisel tehtud koostööd erinevate sihtgruppidega ning mis on järgnevad tegevused. Ministeeriumi üldharidusosakonna nõuniku Tiina Kiviranna sõnul kaasati Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Lastekaitseliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Koolijuhtide Ühendus, Õpetajate Liit ning Sotsiaalministeeriumi esindajad. Kontspetsiooni kohaselt peaks 30.05.2014 valmima riigi erikoolide võrgu kava aastateks 2014 – 2020. Ministeeriumis on valmimas alushariduse kontseptsioon, mis sisaldab eraldi hariduslike erivajadustega laste osa. Lisaks valmistatakse koostöös Sotsiaalministeeriumiga ette hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse ja toimetulekukorralduse sidustatud mudel, mis katab ka eelkooliealised lapsed ning kutseõppes õppivad õpilased ning mis saab olema ka võimalike seadusemuudatuste väljatöötamise aluseks.

Leiti, et õpetajate ettevalmistus ja täiendkoolitus peab tagama õpetajate teadlikkuse ja valmisoleku tegeleda hariduslike erivajadustega õpilastega tavakoolis. Kivirand lisas, et õpilaste tavakoolis hakkamasaamist peaks toetama ka lihtsustatud õppekava kasutamise võimalus ning õpilaskodude võrk.

Kultuurikomisjoni liikmed pidasid oluliseks tutvuda ka erikoolide võrgu kava ning  hariduslike erivajadustega õpilaste õppe- ja toimetulekukorralduse sidustatud mudeliga.

Angelika Berg
Kultuurikomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja
Tel: 6316483
E-post: [email protected]