Kultuurikomisjon kuulas 16. oktoobri 2012 istungil ülevaadet aastaraamatust „Noored ja noorsootöö“. Aastaraamatut tutvustas Praxise majanduspoliitika programmi direktori kt, hindamisekspert-projektijuht Katrin Pihor. Arutelus osalesid Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer ja Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Anne Kivimäe.

Kivimäe sõnul on noortega seotud sotsiaalteaduslikke teadmisi seni vähe suudetud sidustada noorsootöö ja noorsoopoliitika kavandamisega. Praxise aastaraamatu näol on tegu ühe järjekordse püüdega koguda tegelikkust peegeldavaid andmeid ning analüüsida neid noorsoopoliitika kontekstis. Noortevaldkond on omalaadi transiitvaldkond, kus lahendused ei peitu pelgalt näiteks haridus- või tööturumeetmetes. Lahendusi tuleb otsida valdkondadevaheliselt, keskendudes noortepõhiste lahenduste leidmisele.

Pihor tutvustas  aastaraamatut kahes osas, andes esmalt ülevaate olulisematest faktidest noorte elus 2010 – 2011 aastal ning avades seejärel noorsootöötegevustes osalemise mustreid. Eesti noorte osalus noorsootöötegevustes on väga kõrge. Samas, kõige populaarsem noorsootöötegevus on huvitegevus, kuigi noorsootöö üheks ülesandeks on arendada ka näiteks noorte enda algatusi ja ettevõtlikkust. Kui kõige rohkem osalevad noored spordiringides ning kõige väiksem osalus on loodus- ja tehnikaringides või õpilasfirmades, siis see ei toeta riiklikult olulist teadmistepõhise majanduse suunda. Omaette küsimus on siinkohal, et justnimelt nende tegevuste pakkumine on samuti erinevatel põhjustel väga väike (EHISe andmetel moodustavad tehnika- ja loodusringid 6% kogupakkumisest). Seepärast tuleks arutada, kas praegused noorsootöö raames pakutavad tegevused on ikka kooskõlas kaasaja noorsootöö põhimõtete ning riigi strateegiliste sihtidega.

Schlümmer tõi välja noorsootöö rahastamise aspekti. Kui küsitluse kohaselt loobub väga väike hulk noori rahalistel põhjustel noorsootöötegevustes osalemisest, siis kinnitab see pigem asjaolu, et noorsootöö on senini riigi ja kohalike omavalitsuste poolt hästi toetatud. Samas tuleks arutada, kuidas tagada noorsootöötegevuste jätkusuutlikkus, kui seda näiteks ressursside nappuse tõttu avaliku teenusena ei pakuta.

Arutelu käigus uuriti, kas on märgata, et interneti mõjul on vähenenud noorte osalemine noorsootöötegevuses. Statistika seda siiski ei kinnita. EHISes on võimalik huvikoolide õpilaste arvu jälgida alates 2008. aastast ning pigem võib välja tuua, et aja jooksul on suurenenud nii teenuste pakkumise kui osalejate arv. Ka mobiilne noorsootöö tänaval ei näita, et noored oleksid rohkem internetikeskkonnas ja väljas ei käiks. Küsiti noorsootöötaja kutsestandardi rakendumise praktika kohta. Statistika näitab, et kutsega noorsootöötajate proportsioon on väga väike, enamik valdkonna töötajatest on mõne teise kõrgharidusega spetsialistid.

Arutelu kokkuvõtteks leiti, et noortega seotu on valdkondadevaheline teema, mida võiksid lisaks kultuurikomisjonile käsitleda ka teised Riigikogu komisjonid. Noorte osalemine noorsootöötegevustes on kõrge, kuid riiklikult tuleks keskenduda noorsootöövõimaluste kvaliteedi parandamisele.

Katrin Pihori ettekanne

Vaata lisaks seotud uudiseid:

Kultuurikomisjon arutas 9. veebruaril noortekeskuste, noorsootöö ja noortepoliitika teemat

Kultuurikomisjon arutas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „Erasmus kõigi jaoks“

Kontakt:Katrin Pihor
[email protected]

Anne Kivimäe
[email protected]

Info:
Angelika Berg
Kultuurikomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja
Tel: 6316483
[email protected]