20. veebruaril toimunud parlamentaarsel kuulamisel osalesid Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna väliskaubanduse büroo direktor Kristi Karelsohn, Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tanel Kalmet, Kultuuriministeeriumi meediaõiguse osakonna nõunik Toomas Seppel ja Eesti Autorite Ühingu tegevdirektor Kalev Rattus.

Kristi Karelsohn andis komisjonile üldise ülevaate lepingu kohta. Komisjoni liikmed tundsid huvi, kuidas on ACTA lisaks autoriõigusele seotud teiste valdkondadega, kuivõrd põhjendatud seoses ACTA-ga on internetikogukonna mured ning millised on mured teenusepakkuja kontrolli osas. Samuti küsiti selgitust mõistele „kaubanduslik ulatus“.

Selgitati, et ACTA puudutab tsiviiljõustamise osa, kus räägitakse laiemalt intellektuaalse omandi kaitsest. Euroopa siseturul toimub ühtlane õiguste regulatsioon, mida ACTA ei muuda. Samuti on olemas karistusõiguslik konventsioon (arvutikuritegude vastane konventsioon), millega Eesti on aastal 2004 ühinenud ning mis kohustab karistama autoriõiguse rikkumist kaubanduslikus ulatuses, kui see on toime pandud arvutisüsteemi vahendusel ja tahtlikult. Internetiliikluse reguleerimine tsiviilmenetluslikult on toimunud Eestis juba 15 aastat ning ACTA puhul midagi muutuma ei peaks.

Mõistet „kaubanduslik ulatus“ ACTA ei defineeri, ütleb vaid, et kaubandusliku ulatuse alla läheb vähemalt kaubanduslik tegevus otsese või kaudse kaubandusliku või majandusliku kasu saamiseks. Samas on kaubandusliku ulatuse mõiste Eestile siduv juba WTO intellektuaalomandi kaitse lepingu TRIPS raames.

Arutleti ka selle üle, kas on tekkinud vajadus üle vaadata autoriõiguslikud regulatsioonid Eesti seadusandluses.