Kultuurikomisjon arutas Teadusagentuuri, teadlaste ja ülikoolide esindajatega ülevaadet Teadusagentuuri tegevust
Kultuurikomisjoni 20. jaanuari 2014 istungil tutvustasid Eesti Teadusagentuuri (ETAG) tegevusvaldkondi nõukogu esimees Indrek Reimand, juhatuse ja hindamisnõukogu esimees Andres Koppel, juhatuse liige Krista Aru ning hindamisnõukogu aseesimees Anu Realo. Eesti Teaduste Akadeemia president Richard Villems ning Rektorite Nõukogu esindajad Tartu Ülikooli teadusprorektor Marco Kirm ja Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor Erkki Truve andsid teadlaste ja teadusasutuste poolse vaate ETAGi käivitumisele.
Krista Aru tutvustas, et lisaks teaduse erinevate finantsinstrumentide menetlemisele on ETAGil täita oluline roll riigi teadustegevuse analüüsimisel, populariseerimisel ning rahvusvahelise teaduskoostöö koordineerimisel. Andres Koppel selgitas, milline on teaduse rahastamise üldine struktuur. ETAGi tegevus rahastamisotsuste ettevalmistamisel ja tegemisel hõlmab ca 6 – 8 protsenti (personaalsed ja institutsionaalsed uurimistoetused) riigi teadus- ja arendustegevuse kuludest. Indrek Reimand lisas, et ETAGi tegevus on käivitunud hästi, tähelepanu tuleks pöörata info edastamisele.
Richard Villems rõhutas, et ETAGi tegevuse käsitlemisel tuleb eristada organisatsioonilised probleemid finantsprobleemidest. Teaduste Akadeemia põhimissiooni on kõrgetasemelise teaduse eest seismine ning ETAGi tegevus on toimunud samas suunas. Samas, ressursilisest küljest vaadatuna on suur kitsaskoht personaalsete uurimistoetuste tarvis eraldatud raha vähesus, mis on probleemiks eriti noorte teadlaste tuleviku toetamisel. Marco Kirmi sõnul on ülikoolide jaoks oluline leida tasakaal teaduse stabiilse rahastamise ja projektipõhise rahastamise vahel. Hinnangu ülikooli teaduse kvaliteedile peaks andma teadusasutuse sisuline evalveerimine. Personaalsed uurimistoetused peaksid muutuma arvestatavaks toeks noortele teadlastele nende karjääri alguses. Erkki Truve sõnul tuleb teaduse rahastamise juures vaadata selle mõju kõrgharidusele üldisemalt – nii ühe õppeasutuse seisukohast kui terve riigi kõrgharidusvaldkondade tähenduses.
Komisjoni liikmed tundsid huvi ettevõtlussektori teadusrahastamise panuse üle (50% riigi teadus- ja arendustegevusekuludest katab ettevõtlussektor). Selgus, et mõneti on tegemist statistikaga, millesse annavad sisendi ettevõtjad ise ning keskmiselt 10 % toodud kuludest katab ettevõtjaile riik, kuid ettevõtlussektori panus on siiski nähtavalt tõusujoones.
Küsiti, kas Teaduse Infosüsteemis registreeritud teadusega seotud inimeste arv (ca 1900) ja uurimistoetustega kaetud teadlaste täistöökohtade arv (ca 650) on kooskõlas riigi strateegilise eesmärgiga kasvatada doktorikraadiga inimeste hulka. Vastajad selgitasid esmalt, et tegemist ei ole võrreldavate näitajatega. Hetkel Eestis täistööajaga töötavate teadlaste kohta statistika puudub ning seepärast pole neid kahte numbrit iseenesest võimalik ühte konteksti panna. Lisaks tuleb silmas pidada, et teadlase töötasu makstakse ka teistest finantsinstrumentidest. Doktorantide prognoositavat ootust (300 kraadikaitsmist aastas) hinnati asjakohaseks. Arvestuslikult on akadeemilise teadlaskonna taastootmiseks vajalik ca 150 doktorikraadiga uut inimest aastas. Põlvkondade vahetust võiks soodustada teadlase karjäärimudel. Teist samapalju võiks asuda tööle erasektorisse, edendamaks teadmistepõhist majandust või täiendada end järeldoktori positsioonidel Eestis ja välisriikides. Rõhutati veelkord, et just doktorantide ja noorteadlaste toetamise eesmärgil tuleks oluliselt suurendada personaalsete uurimistoetuste vahendeid.
Arutati, kas Eesti rahvusteaduste rahastamine on ETAGi sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna kaudu piisavalt kaitstud. Anu Realo kinnitas, et nii teaduse rahastamise õigusaktid kui erinevad sihtprogrammid tagavad rahvusteaduste püsimajäämise. Pigem on oht, et personaalsete uurimistoetuste ressursside vähesuse tõttu võivad jääda rahastamata tugevad sotsiaalteadlaste taotlused.
Vastuseks küsimusele, kas Haridus- ja Teadusministeeriumil on kavas teaduse rahastamise osas muudatusi, ütles Indrek Reimand, et kuna tõukefondide raha on vähenemas, peab Eesti riigi rahaline panus kasvama ning sellkohane plaan kavandatakse koostada aastaks 2018.
Lisainformatsioon:
Angelika Berg
Tel: 6316483
E-post: [email protected]