Komisjoni 19. märtsi istungil osalesid Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Andres Koppel, Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo, vanemaudiitor Kristjan Paas ja audiitor Tiina Vares.

Kristjan Paas selgitas, et auditi käigus hindas Riigikontroll, kas riiklikud teadus- ja arendusprogrammid ning teised seotud rahastamismeetmed võimaldavad riigil suunata Eesti jaoks oluliste teadusvaldkondade arengut ning aitavad kaasa riiklike prioriteetide elluviimisele teadus- ja arendustegevuses. Samal ajal, kui Eesti on olnud rahvusvaheliselt edukas, toodi probleemidena välja, et riiklike programmide käivitamine on hilinenud, riiklikud võtmevaldkonnad on selgelt piiritlemata, tegevused on killustatud ning tulemuste hindamisele ei pöörata tähelepanu.
Andres Koppel nõustus suures osas Riigikontrolli ettepanekutega, kuid esitas komisjonile mitmeid selgitusi.
Komisjoni liikmed tundsid huvi, kuidas teadusvaldkonna rahad riigis paigutuvad, mille põhjal on see välja kujunenud ja kes koordineerib rahade liikumist. Samuti esitati mitmeid küsimusi tegevuste killustatuse kohta ning uuriti, milline on 1. märtsil 2012 käivitunud Eesti Teadusagentuuri roll killustatuse vähendamisel. Küsiti ka teadlaste arvu piisavuse ja järelkasvu kohta. Tarmo Olgo hinnangul võiksid doktoriõppe prioriteedid kattuda teaduse võtmevaldkondadega ning otsused teaduse võtmevaldkondade kohta peaksid kehtima pikka aega arvestades, et teadlaste järelkasvu kasvatamine on väga aeganõudev.
Vastates küsimusele ministeeriumideülese teadus- ja arendustegevust koordineeriva organi vajalikkuse kohta möönsid nii ministeeriumi kui Riigikontrolli esindajad, et võtmevaldkondade edendamise huvides oleks sellise kogu olemasolu, kellel oleks piisav asjakohane teave ja pädevus, vajalik.
Teaduse rahastamise prioriteetide küsimus on eriti aktuaalne, arvestades Euroopa Liidu uut, 2014. aastal algavat rahastamisperioodi.