Kultuurikomisjoni 5. novembri 2012 istungil arutati koos haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo ja SA Innove juhatuse liikme Silja Kimmeliga, milline on Haridus- ja Teadusministeeriumi suunad ja tegevus õpetajahariduse edendamisel.

Õpetajaharidust annavad Eestis kaks omavahel sisulist koostööd tegevat ülikooli – Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Õpetajahariduse strateegilist poolt suunab Haridus- ja Teadusministeerium  läbi Eesti õpetajahariduse strateegia ja õpetajate koolituse raamnõuete. Aaviksoo sõnul näitavad uuringud, et Eesti õpetajate ettevalmistus tänapäevasest pedagoogikast on väga heal tasemel, kuid olemasolevaid teadmisi ei rakendata praktikas. Ministri sõnul on üheks olulisemaks küsimuseks mõista, mis takistab heal tasemel õpetajahariduse teadmiste rakendamist igapäevatöös, miks puudub õpetajatel motivatsioon oma potentsiaali avada. Siinkohal on väga oluline analüüsida koolijuhi rolli.

Seoses kehtiva õpetajahariduse strateegia lõpptähtaja saabumisega 2013. aastal, on ministeeriumi asunud ette valmistama elukestva õppe strateegia koostamist, mille ühe osana tuleb läbi töötada ka õpetajahariduse põhimõttelised alused. Arutamist vajab õpetaja kutse küsimus laiemalt – kas jääda õpetajale kehtestatud formaalhariduslike nõuete juurde või kaaluda pedagoogilise ettevalmistuseta kõrgharidusega inimeste kaasamist õpetajaametisse. Viimasel juhul tuleb lisaks pedagoogilise hariduse olemasolule hinnata ja tunnustada  kutsekeskse praktilise kompetentsi olemasolu. Teine oluline küsimus on leida õpetajahariduses tasakaalupunkt erialase akadeemilise pädevuse ning õpilase õpetamisele keskendunud kompetentsi andmise vahel.

Kimmel tutvustas SA Innove rakendatavaid ESFi üldhariduse programme õpetajate ja koolijuhtide toetamiseks, mille raames koostatakse juhend- ja õppematerjale, viiakse läbi teabepäevi, arendatakse tunnustussüsteeme, toetatakse kutse- ja erialaseid võrgustikke ning antakse sisendit täiendkoolituse pakkumiseks.

Komisjoni liikmed toetasid kavatsust töötada välja hariduspoliitilised põhialused selliselt, et vastuvõetavad strateegiad oleksid selgete seisukohtadega, rakendatavad dokumendid. Arutati, millised võiksid olla õpetajakutse omandamise alternatiivid tasemeõppe kõrval ning kas õpetajakoolitus arvestab struktuurseid muudatusi (koolivõrku). Ministri sõnul võiks kaaluda elukestva õppe raames õpetajakutse omandamise võimaluse väljatöötamist kutsesüsteemis. Lisaks ei arvesta tänane õpetajakoolitus olemasolevat koolivõrku ja tegelikke õppetegevuse koormusi. Paindlikkuse suurendamiseks võiks kaaluda õpetajakoolituse ümberkujundamist õpilase õpetamise keskseks, millele on täiendkoolituse korras võimalik erinevaid pädevusi juurde omandada.  Küsimusele, millisena tuleks vaadelda õpetaja suutlikkust e-õppe rakendamisel leidis minister, et e-õppe osas võiks õpetaja pädevus seisneda eelkõige õpilase suunamises, kuidas internetikeskkonnas olevat infot kasutada, olulist ebaolulisest eristada, süstematiseerida jne.

Komisjoni liikmed pidasid oluliseks õpetajahariduse kajastamist kõrghariduse rahastamisel kõrgkoolidega sõlmitavates tulemuslepingutes ning õpetajahariduse tudengite toetamist erialastipendiumidega.

Arutelu oli üks parlamentaarsete kuulamiste reas, mille eesmärk on ette valmistada õpetajahariduse oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutelu Riigikogu täiskogus 22.novembril 2012.

Lisamaterjalid:
Eesti õpetajahariduse strateegia 2009-2013; ülevaade strateegia täitmisest;
SA Innove tegevus õpetajahariduse edendamisel
 

Vaata lisaks seotud uudiseid:
18.10: Kultuurikomisjon tutvus õpetajaharidusega Tallinna Ülikoolis
09.10: Kultuurikomisjon tutvus õpetajahariduse praktika tõhustamise võimalike stsenaariumidega
25.09: Kultuurikomisjon tutvus Tartu Ülikooli õpetajahariduse hetkeolukorra ja tulevikuplaanidega
24. 08: Kultuurikomisjon külastas Narvat
8. 06: Urmas Klaas: õpetajakoolituse arendamine on riigile ülioluline

Info:
Angelika Berg
Nõunik-sekretariaadijuhataja
Tel: 6316483
E-post: [email protected]