Kultuurikomisjon arutas oma 25. oktoobril istungil Tööandjate Keskliidu esindajaga Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (89 SE).
Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis selgitas, et kuigi Tööandjate Keskliit asus aasta tagasi „Tööandjate Manifestis 2011 – 2015“ seisukohale, et kõrghariduses tuleb üle minna tasulisele õppekorraldusele, mida toetaks stipendiumite süsteem andekamatele või vähemkindlustatud tudengitele, siis hindavad nad ka eelnõu (89 SE) püüdu kõrgharidusmaastikku korrastada.
Kriis sõnas, et Tööandjate Keskliit eelistaks, et korrastamine toimuks pigem olemasoleva riikliku koolitustellimuse süsteemi puuduste kõrvaldamise kaudu, kui laiaulatusliku reformimise abil. Riik peaks piirama tasulistel õppekohtadel õppivate tudengite arvu neil õppekavadel, millele ta ise on samaaegselt esitanud riikliku tellimuse, et võimaldada ülikoolidele keskenduda õppekvaliteedi tagamisele. Riiklik tellimus peaks kujunema lähtudes ülikoolide suutlikkusest ja eripärast, üliõpilaste võimekusest ning tööturu pakkumistest. Lisaks ei tohiks reform luua takistusi kõrghariduse rahvusvahelistumisele.
Arutati ka 30 ainepunkti täitmise nõuet tasuta õppe eeldusena ning tudengite töötamist õppimise kõrvalt. Tööandjad on seisukohal, et formaalselt 30 ainepunkti täitmine ei taga kvaliteeti, nõudlikkus peab lähtuma kõrgkoolist enesest. Tudengi töötamine õpingute ajal aga annab talle vajaliku töökogemuse, mis lihtsustab spetsialisti sisenemist tööturule. Erialasel töökohal töötamine vähendab muuhulgas ka praktikakohtade leidmise probleemi.