Kultuurikomisjoni 12. novembri 2012 istungil osalesid Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis,  kõrghariduse osakonna peaekspert Vilja Saluveer, Koolijuhtide Ühenduse esindaja Martin Kaasik, Õpetajate Liidu esindaja Margit Timakov ja Eesti Eripedagoogide Liidu esindaja Ruuda Lind.

Vilja Saluveeri sõnul on regulatiivne raamistik hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks piisav – teema sisaldub nii kõrgharidusstandardis, kutsestandardis kui ka ülikoolide õppekavades. Viimasel puhul tuleb küll silmas pidada, et Tallinna Ülikoolis on erivajadustega õppija õpetamise aine valikainena klassiõpetajate õppekavas ning Tartu Ülikool on erivajadustega seotud õpe hetkel lõimitud pedagoogilise suhtlemise kursusesse, kuid mõlemal juhul tegeletakse õpetajakoolituse õppekavade arendusega selles suunas, et pakkuda eripedagoogikaalast õpet nii  õpetajate tasemeõppe õppekavades kui täienduskoolituses. Saluveeri sõnul tuleks pigem keskenduda mitte niivõrd koolituse mahu küsimustele, vaid  soodustada ja arendada õpetaja valmisolekut õpetada oma ainet erineval viisil õpilaste erinevatest vajadustest lähtuvalt ning  koolitada end täiendavalt vastavalt vajadustele, mis praktikas tõusetuvad. Esmaõppe juures on oluline õppejõudude roll kaasava hariduse idee kandmisel ning läbi erinevate praktikakohtade tulevastele õpetajatele võimaluse andmine erineval viisil õpetamist praktiseerida.

Kalle Küttis lisas, et ministeerium peab hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamist oluliseks teemaks ning soovib erinevate tegevustega õpetajaid toetada, näiteks juhendmaterjalide väljatöötamisega, nõustamisteenuse kättesaadavuse analüüsimisega ning õppekava arendustegevustega. Erivajadustega õpilaste õpetamisel peavad võrdselt tähelepanu saama nii õppetöös tavapärasest nõrgemad kui tugevamad õpilased. Eesti Hariduse Infosüsteemis on 17 % õpilastest lisavajadusega (neist 3.5% vajavad spetsiifilist õppekeskkonda).

Ruuda Lind tõi esile, et praktikas tõusetuvad küsimused konkreetse juhtumi põhjal – näiteks kuidas koostada õpiraskustega lapsele individuaalset õppekava, kuidas korraldada koostööd lapsevanemaga, et leida õpiraskustega õpilasele sobiv õppeviis (näiteks vajadus saada arstlik soovitus vmt), kuidas õpetada tavaklassis õpilast, kelle õppekava teemad ei lähe kokku ülejäänud klassi õppesisuga jne. Õpetajad vajavad, et neile tutvustataks erinevaid praktikaid, erinevaid kogemusi.

Margit Timakov kinnitas, et esmakoolituse aineõpetaja ettevalmistus ei taga valmisolekut erivajadustega õpilaste õpetamiseks. Samas ei saa kindlalt väita, et vaid eripedagoogilise õppe suurendamise läbi aineõpetajate õppekavas see valmisolek paraneks, sest erinevus teoreetilise õpetuse ja tegeliku elu vahel on väga suur.  Aineõpetaja puhul võiks pigem kaaluda mitte vähendada aineõpetuse mahtu üldpedagoogiliste ainete mahu suurendamiseks, vaid õpetada aineõpetajat tema aine keskselt, kuidas seda ainet erineval viisil praktikas õpetada. Täiendkoolituse puhul on sageli tegemist on väga mahukate ja kallite koolitustega, mis pole õpetajatele erinevatel põhjustel alati kättesaadavad ning täiendkoolituse pakkumine ei tugine analüüsil, milline on koolide ja õpetajate tegelik vajadus. Viimase osas soovib Õpetajate Liit kaasa aidata ning anda sisendit vajaduspõhisesse täiendkoolituse tellimusse.

Martin Kaasiku sõnul on kõige suurem ülesanne selles valdkonnas paradigma muutmine. Kindlasti tuleks muuta kontrollimehhanismi – seni kuni õpetaja on sunnitud viima õpilased mingiks kindlaks ajaks kindla väljundi omandamiseni, ei saa ta tegeleda erinevate õpilaste erineval viisil õpetamisega. Erineval viisil õpetamiseks on vajalik täiendav tööjõud ning tegevõpetajate täiendav koolitamine. Paradigma muutus peab olema laiapõhjaliselt teadvustatud, et erinevat õpetamist saaks korraldada õpetajate, eripedagoogide, kooli pidajate ja lastevanemate koostöös.

Komisjoni liikmed küsisid, kuidas on korraldatud eripedagoogide koolitamine erivajadustega õpilaste koolide jaoks. Vastati, et nende koolide õpetajaskonnas on eripedagooge ebapiisavalt, kuid samas tuleb kaaluda, kas suurel hulgal ülderipedagoogide koolitamine on otstarbekas. Võimalik, et õpetajale on sobivam, kui erivajadustega õpilase õpetamist koolitatakse täiendavate moodulitega vastavalt praktikast tõusetunud vajadusele.

Küsiti, kuivõrd arvestatakse andekate laste õpivajadustega. Vastati, et andekatele lastele on mõned ainepõhised huvikoolid (matemaatika- füüsika, loodusteadused), kuid andekale õpilasele näiteks individuaalse õppekava koostamine on väga keerukas. Erinevate laste õpetamise juures on ilmselt olulisimaks küsimuseks, kuidas Leida tasakaalupunkt, et õpetaja jõuaks tegeleda nii õpiraskusega kui andeka lapse arendamisega.

Küsiti, kas kehtiv või kavandatav uus rahastamismudel võimaldab toetada erivajadustega laste õpetamist. Vastati, et on erinevad rahastamismehhanismid nii näiteks 4 õpilasega väikeklassidele kui individuaalsele üks-ühele õppele. Samas, kui põhikooli-ja gümnaasiumiseadusega üks-ühele õppe rahastamine sisse toodi, kavandati ca 20 õpilase taolist rahastamist, praegu on Eestis selliseid 67. Tegemist on väga kalli õppega. Uues kavandatavas rahastamismudelis tuleb erivajadustega laste õpetamise toetamise küsimused läbi arutada, sealhulgas abiõpetaja küsimus. Erivajadustega õpilase õpetamisel abistava inimese määratlemise (õpetaja, abiõpetaja, tugispetsialist vmt) ja rahastamise teemat tuleb käsitleda tervikuna.

Kokkuvõttena toodi  esile, et täienduskoolituse roll erivajadustega õpilaste õpetamise koolitamisel on väga oluline, kuid see peab põhinema praktilisel vajadusel ning olema paindlik. Õpetajakoolitus tervikuna peab tasakaalustama erinevad ootused õpetajale eesmärgiga toetada õpetaja ja õpilase individuaalset arengut.

Vilja Saluveeri ettekannet vaata siit 

Lisamaterjalid:
TLÜ valikainete slaid;
Kokkuvõte eripedagoogikast ja erivajadustest TÜ õpetajakoolituses;
 

Vaata lisaks seotud uudiseid:
09.11: Kultuurikomisjon arutas õpetajahariduse teemasid haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksooga
18.10: Kultuurikomisjon tutvus õpetajaharidusega Tallinna Ülikoolis
09.10:Kultuurikomisjon tutvus õpetajahariduse praktika tõhustamise võimalike stsenaariumidega
25.09: Kultuurikomisjon tutvus Tartu Ülikooli õpetajahariduse hetkeolukorra ja tulevikuplaanidega
24. 08: Kultuurikomisjon külastas Narvat
8. 06: Urmas Klaas: õpetajakoolituse arendamine on riigile ülioluline

Info:
Angelika Berg
Nõunik-sekretariaadijuhataja
Tel: 6316483
E-post: [email protected]