Maia-Liisa Anton tutvustas komisjonile raamprogrammi „Horisont 2020“, mis koondab teadust ja innovatsiooni rahastavad meetmed ning on mõeldud eelkõige tipptasemel teaduse rahastamiseks. Programm koosneb kolmest põhilisest prioriteedist: tipptasemel teadus, juhtpositsioon tööstuses ja ühiskonnaprobleemid. Enamus liikmesriike leiab, et ühiskonnaprobleemide alla peaks kuuluma ka sotsiaal- ja humanitaarteaduste osa.

Euroopa Komisjon on kavandamas väga suures osas erinevate partnerlusvormide osatähtsuse kasvu ja nende rahastamist. Eesti näeb ohtu selles, et ühel hetkel teadlase tipptase ei olegi põhiline kriteerium, vaid komisjon hakkab nõudma ka riikide omafinantseeringut. Teine oluline teema on teadlaste töötasude teema. Kui on ühised tipptaseme kriteeriumid, millele kõik peavad vastama, ei ole õiglane, et teadlased saavad samas projektis mitmeid kordi erinevat töötasu. Kolmas teema on projektide suurus. Seoses sellega, et Euroopa Komisjoni halduskulusid vähendatakse, on suundumus suurtele projektidele. Eesti näeb, et väikeste ja keskmise suurusega projektide osakaal peaks säilima.
Komisjoni liikmed esitasid küsimusi teadustaristute rahastamise kohta. Samuti tunti huvi, kas näiteks eesti keele fundamentaal- ja rakendusuuringud, kui humanitaarteaduste üks tegevussuundi, võiksid „Horisont 2020“ alla mahtuda ning mis meetmeid seoses võrdõiguslikkuse teemadega kavandatakse.
Komisjon pidas väga oluliseks Eesti seisukohta lisada III prioriteetse suuna „Ühiskonnaprobleemid“ toetavate uurimissuundade hulka kultuuripärandi füüsilise säilitamise ja kultuuripärandi digitaalsena kättesaadavaks tegemise tehnoloogiate valdkonnad. Oluliseks peeti ka Eesti seisukohta mitte toetada Euroopa teadlaste harta ja juhendiga ühinemise kohustuslikuks muutmist.
 

Kultuurikomisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada.