Kultuurikomisjon arutas 18. oktoobri istungil Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (89 SE) Eesti Õpilasesinduste Liidu ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindajatega.
Istungil osalesid Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Kuldar Rosenberg ja juhatuse aseesimees Liina Hirv ning Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Eimar Veldre.
Arutelul keskenduti kõrgkooli sisseastumistingimuste ja vajaduspõhise õppetoetuste kehtestamisele. Eesti Õpilasesinduste Liidu esindajad pidasid oluliseks, et kõrgkooli astumisel arvestataks lisaks lõpueksamitele ka muid kriteeriume (näiteks vestlus, mis hindaks ka üliõpilaskandidaadi õppima asumise motivatsiooni) ja et riigieksamid seotaks lahti keskhariduse omandamisest. Kõrgkooli sissesaamine peaks olema lävendi põhine, millega tagataks kõigile akadeemiliselt võimakatele noortele tasuta kõrghariduse omandamise võimalus.
Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindaja pidas õigeks küll üliõpilase tasuta hariduse omandamise õiguse põhimõtet, kuid lisas, et seda eesmärki ei saa mööndusteta saavutada ilma vajaduspõhiste õppetoetuste rakendamiseta. Rõhutati, et vajaduspõhise õppetoetuse rakendamine ei tohiks tekitada kunstlikke perekondi, vaid toetuse maksmise aluseks peaks olema üliõpilase tegeliku leibkonna sotsiaalmaksu laekumine. Üliõpilase tegeliku leibkonna mõiste peaks olema paindlik, moodustudes kas üksnes üliõpilasest endast, üliõpilase loodu perekonnast või üliõpilasest ja vanematest, ning soodustama üliõpilase iseseisvat majandamise oskust.
Mõlemad esindusorganisatsioonid tõid esile, et 30 ainepunkti täitmise nõue on liiga jäigalt seotud õppekulude hüvitamisest vabastamisega ning ei arvesta õppekavade erisustega ega ka üliõpilaste võimalustega (näiteks vanemaks olemist). Eesti Üliõpilaskondade Liit toonitas vajadust kõrgkoolide rahastamispõhimõtted paremini läbi mõelda, arvestades lisaks kõrgkoolide tulemustele ka kõrgkooli vastu võetud üliõpilaste arvu. Toonitati ka, et nii senine õppetoetuste kui ka riiklik koolitustellimuste süsteem ei täida oma eesmärki ning vajavad kindlasti muutmist.