9. märtsil 2022 toimus esimene kolmest 2022. a märtsist maini toimuvast ümarlauast, kus Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon koostöös MTÜ Korruptsioonivaba Eesti ja USA saatkonnaga Tallinnas arutab parlamentaarse poliitikakujundamise läbipaistvuse teemal eesmärgiga suurendada seadusandliku võimu poliitikakujundamise protsesside läbipaistvust. Esimesel ümarlaual saadi ülevaade lobitöö poliitikatest.

USA saatkonna esindaja Eestis Brian Roraff tõi välja, et läbipaistev asjaajamine on demokraatia integraalne osa. Demokraatia vajab igapäevast kaitset. Praegu Ukrainas toimuv sõda on selle äärmuslik näide, kuid ka rahuajal peab poliitikakujundamine olema läbipaistev. Meenutades oma kogemust poliitikanõunikuna USA Senatis 2016–2017 rõhutas B. Roraff, et otsustajad peavad olema kõiges eksperdid ning niisuguses olukorras on lobistidel oluline roll, kuid sellega kaasneb huvide konflikti risk. Samas on läbipaistvust tagavate reeglitega võimalik tagada olukorra nii sisuline kui ka väljaspoole kindlust andev korrektsus, sh andmete osas lobistide finantseerimise kohta.

MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Steven-Hristo Evestus viitas korruptsioonivastasele tegevuskavale 2021–2025, kus neljaks aastaks paika pandud eesmärkide osas on olulisel kohal riigi tegevuse läbipaistvus eri aspektides. Erahuvide esindatus poliitikaotsuste tegemisel on normaalne, kuid kohane on läbi mõelda võimalused, mille abil tagada poliitiliste otsuste maksimaalne läbipaistvus tasemel, kus mitte ainult osalejate seisukohad ei ole läbipaistvad, vaid see on nii ka kõrvalseisja jaoks.

Justiitsministeerium tõi välja, et ligi aasta kehtinud lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele on hästi rakendunud hoolimata sellest, et reeglistikul puudub sanktsioonimehhanism. Samas on kohane arutada selle edasiarendamist, kuivõrd lobi toimub ka kohalikes omavalitsustes, diplomaatias ning äri- ja teaduse koostöös.

Läti parlamendi Seimi esindaja Inese Voika andis ülevaate Lätis väljatöötatavast lobireeglistikus, mille eesmärk on reguleerida valdkonda võimalikult laiahaardeliselt. Eelnõu on parlamendis teisel lugemisel ning selle vastuvõtmist oodatakse käesoleva aasta  kevadistungjärgu jooksul.

Paneeldiskussioonis selgitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ando Leppiman, et lobistidega suhtlemise hea tava rakendamisel lähtus ministeerium põhimõttest avalikustada pigem rohkem kui vähem ning sellest hoolimata ei ole avalikustamise kohustus osutunud koormavaks. Andreas Kaju Meta Advisory-st kinnitas, et lobistidega suhtlemise hea tava vastuvõtmise järel ei ole lobistide suhtlemine ametiisikutega kuidagi halvenenud ning pidas võimalikuks ka lobistide registreerimist vastavas registris, et saavutada suuremat läbipaistvust nende tegevuse osas. Valdo Randpere (RK RE) tõi seevastu välja, et oluline on muuta läbipaistvaks sisuline lobitöö ning tõi näite, et mõni isik võib formaalselt lobist olemata mõjutada mõnda olulist otsust. Marko Šorin (RK KE) juhtis tähelepanu kohalikes omavalitsustest tehtavatele otsustele, kus ettevõtjatel võib otsuste valdkonnas olla otsustajatest laiem infoväli ja rohkem võimalusi.

Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Eduard Odinets võttis arutelu kokku järeldades, et lobitegevuse korrastamise aktuaalsel teemal seisavad ees huvitavad vaidlused, sh eesmärgi täpsustamise ja sinna jõudmise meetodite osas, mida on plaanis käsitleda järgmistel – 13. aprillil 2022 ja 11. mail 2022 toimuvatel –  ümarlaudadel. 13. aprillil 2022 toimuval ümarlaual selgitatakse erinevate riikide näidete abil nende lähenemisi lobitöö reguleerimisele, poliitikakujundamises huvide konflikti ennetamisele ja parlamentaarse läbipaistvuse edendamisele. 11. mai 2022 ümarlaual on planeeritud kaardistada, milliste vahendite abil (seadusandlikud, protsessipõhised või muu) saab Eesti lobitöö ja huvide konflikti teemadel edasi liikuda ning kuidas kasutada poliitilist tahet läbipaistvalt ja eesmärgipäraselt.  

Tagasiside