Riigikogu keskkonnakomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni täna korraldatud arutelul olid tähelepanu keskmes põlevkivisesektori arengusuunad ja keskkonnatasud.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul oli laiapõhjaline arutelu vajalik edasise tegevuse suunamiseks.

„Keskkonnatasude eesmärk on suunata ettevõtjaid loodusvara säästlikumalt kasutama ja hüvitama loodusele tekitatud kahju. Kahjuks Riigikontrolli hinnangul täna keskkonnatasud neid eesmärke ei täida. Seetõttu tuleb põhjalikult analüüsida, mismoodi peab riik maksustama põlevkivi kaevandamist ja kasutamist viisil, mis loob pikaajalises perspektiivis suurimat väärtust ühiskonnale. Vähendada tuleb põlevkivi ahju ajamist elektritootmiseks ja aidata kaasa põlevkivi nutikale kasutamisele õlitööstuses,“ ütles Vakra.

Riigikontrolli aruandest selgus, et riik pole koostöös põlevkivitööstusega suutnud jõuda ühisele arusaamisele keskkonnatasude optimaalse suuruse suhtes, mis vastaks nii tänaste kui ka hilisemate keskkonna-, tervise ja sotsiaalmajanduslike kahjude hüvitamise sisule.

Arutelu käigus tõdeti, et energiamajanduse ja põlevkivi arengukava koostamisel ning vastuvõtmisel on vaja koostöös põlevkivisektori ettevõtjatega töötada välja optimaalsed maksustamispõhimõtted. Selles peaks arvesse võtma põlevkivisektoris toimuvaid pikaajaliselt prognoositavaid muutusi, samuti sellest laekuvat maksutulu, tekitatud keskkonnakahju, aga ka nii otseseid kui ka kaudseid kulutusi, mida riik teeb seoses põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega.

2013. aastal laekus riigile keskkonnatasusid 84 mln eurot. 74% keskkonnatasudest (62 mln) maksid põlevkivisektori ettevõtted. 83% põlevkivisektori tasudest tuli ASilt Eesti Energia, 11% Viru Keemia Grupilt ja 3% Kiviõli Keemiatööstuselt ning 3 teistelt ettevõtetelt.

Riigikontroll tõi välja seisukohad keskkonnatasude tõstmise eesmärgipärasuse ja otstarbekuse kohta. Praxise analüütikud andsid selgitusi tehtud uuringute „Põlevkivitööstuse mõju demograafilistele arengutele kuni aastani 2030“ ja „Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse mõjude hindamine“ kohta.

Arutelul osalesid peale Riigikontrolli ja Praxise esindajate veel Eesti Energia, Viru Keemia Grupi, Kiviõli Keemiatööstuse, Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee ning keskkonnaministeeriumi esindajad.

Fotod arutelult:

Riigikogu pressiteenistus

Gunnar Paal, 631 6351
[email protected]