Tänasel keskkonnakomisjoni istungil oli tähelepanu keskmes Eesti mahetootmisega seotud küsimused.
Arutelul käsitleti, milline on hetkeolukord ja kuidas on vaja edasi tegutseda, et kaitsta puhast mürgivaba keskkonda - õhku, mulda, vett ja elurikast loodust. Suur väljakutse on mahetooteid rohkem toota ja eksportida ning tooteid paremini väärindada.
Eesti mahemajanduse ettevõtete katusorganisatsioon on Organic Estonia, mis toob liikmelisuse alusel kokku sertifitseeritud mahetoodete ja loodustoodete tootjad. Nende andmetel on maheala tootmispindala Eestis 51 protsenti. Organic Estonia meeskond on mures meie põhjavee ja muldade pestitsiidide suurenenud sisalduse pärast.
Riigikontrolli 2018. aastal koostatud põhjavee kaitse alane audit näitab, et 2011-2015 perioodil oli suurenenud väetiste (30%) ja taimekaitsevahendite (50%) kasutus ja ka reostumine. 2019. aastal valminud toiduohutuse alane audit näitas, et puudub info ja selge eesmärk tulevikuks ning vajalik oleks süsteemne analüüs Eestis kasvatatava toidu puhtuse kohta. Keskkonnaministeeriumi sõnul näitab värske põhjaveekogumite hinnang, et olukord on paranenud, taimekaitsevahendite jääke põhjavees leidub vähem, samuti on paranenud oluliselt analüüsivõimekus.
Põllumajandus-Kaubanduskoja sõnul paistab Eesti välja taimekaitsevahendite kasutamisel Euroopas positiivse näitena, ehk et kasutatakse väga vähe väetisi. Eesmärk on hoida mahemaa pindala samal tasemel, mis see hetkel on. Järgmise perioodi maaelu strateegia arengukava meetmete finantseerimisel peab riigi rahastus suurenema, kui soovitakse mahemajanduslikku põllumaad suurendada.
Edasiseks nähakse ette ministeeriumide vahelist koostööd, et erinevate mahemajanduse tervikprogrammidega edasi minna, juhtivministeerium võiks olla Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos EASiga.
Arutelul viibisid Organic Estonia, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Riigikontrolli, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Keskkonnaministeeriumi esindajad.