Keskkonnakomisjoni 28.05.12 istungil jätkus välisõhu kaitse seaduse, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu ( 232 SE), arutelu.
Keskkonnakomisjon keskendus küsimusele, kas eelnõusse sisse kirjutatud tähtajad fluoritud kasvuhoonegaaside (F-gaaside) käitlemisega tegelevate isikute sertifitseerimiseks ja ligi 320-le ettevõttele käitlemisloa väljastamiseks on täidetavad.

Istungil osalesid Keskkonnaministeeriumi esindajad, SA-st Kutsekoda juhataja Olav Aarna ja koordinaator Mare Johandi, Eesti Turvaettevõtete Liidust tegevdirektor Kaupo Kuusik ning Külmaliidust juhatuse esimees Roland Jung ja koordinaator Virge Raaga, kellelt küsiti arvamust eelnõus sätestatud jõustumiskuupäevade kohta. Arutelu käigus selgus, et kõik osapooled on kavandatavate muudatustega kursis ja valmis välja andma kutsetunnistusi, mille F-gaaside käitlejad peavad olema saanud hiljemalt 01.11.2012, et taotleda käitlemisluba.

Alates 2013 aasta algusest kohustuslik käitlemisluba puudutab isikuid, kes tegelevad F-gaase sisaldavate tuletõrjesüsteemide, jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade paigaldamise, hooldamise või teenindamisega. F-gaaside käitlejad sertifitseerib ehk annab käitlemisloa Keskkonnaamet, kellega on eelnõu samuti kooskõlastatud. Seadusemuudatus ei puuduta tavatarbijate koduseid seadmeid, kus enamasti ei ole kasutusel üle 3 kg F-gaasi.

Muudatuseelnõu eesmärk on viia seaduste sätted vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta ja luua eeldused selleks, et tulevikus täielikult rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 842/2006 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta koos selle rakendusmäärustega.

Teise teemana oli keskkonnakomisjoni istungil käsitlusel reoveepuhastite muda käitlemisest põhjustatud haisuprobleem. Teemat olid arutama kutsutud Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv, veeosakonna juhataja Karin Kroon ja veeosakonna peaspetsialist Galina Danilišina, Eesti Vee-ettevõtjate Liidu juhatuse esimees, Keila Vesi AS juhataja Veiko Kaufmann ja liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees ning Viljandi abilinnapea Rein Triisa.

Keskkonnakomisjon kuulas ära erinevad osapooled ja sai kinnitust, et reoveest eraldatud jääkmuda kompostimisväljakutelt leviv hais on tiheasustusaladel probleem ja vajab lahendust.
Eestis on kasutusel ka selliseid tehnoloogiaid, kus jääkmuda esmane töötlemine toimub kinnises kompostimisreaktoris, mis vähendab kompostimisväljakule jõudva materjali orgaanikasisaldust ja seeläbi ebameeldiva haisu tekkevõimalusi. Kuid probleemsete reoveepuhastite selliselt ümberehitamine tähendaks ka tarbijatele veehinna tõusu. Samuti on jääkmudast saadud kompostile rakenduse leidmine omaette probleem, mis vajab ka lahendust.