Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Ametkonnade esindajad andsid ülevaate.

Keskkonnakomisjon sai tänasel videoistungil ülevaate Natura alade metsaraiet, kaitse-eeskirjade koostamist ja alade inventeerimist puudutavatest plaanitud muudatustest Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri esindajatelt.

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender selgitas, et Natura aladel on loodusväärtusi kaitstud 2004. aastast alates, ent siiski on riigi vastu algatatud kohtuasi praktikate puudulikkuse tõttu. Samuti vajavad seaduse alusel kehtestatud looduskaitsealade kaitsekorrad uuendamist.

„Metsaomanikel on tarvis selgust, milline majandustegevus Natura aladel võimalik on. Samuti peame tunnistama, et senine praktika ei ole metsaelupaikade ja liikide seisundit oluliselt parendanud. Loodus muutub pidevalt, ka meie teadmised selle kaitsmise vajadusest ja tegevustest, mida saab loodusega kooskõlas teha,“ selgitas Alender.

Ta tõi esile, et riik on teinud otsuse täiendavalt laane- ja salumetsi kaitsta. Selliseid kaitsealasid, kus on vaja kaitsekorda lähiajal muuta on orienteeruvalt 40. Kokku on Eestis käesoleva aasta alguse seisuga 406 kaitseala.

Arutelu käigus toodi esile, et Eestis on kaitse all 19,4% maismaast. Euroopa Liidus 25,7% (18% Natura 2000 aladel). Eestis on kaitsealade kaitsekordade ülevaatamise tähtajaks looduskaitseseaduses määratud 1. mai 2023. Praeguseks vajab selleks tähtajaks uuendamist veel 40 kaitseala kaitse-eeskirja.

Keskkonnaamet otsustas peatada raied Natura 2000 alade metsaelupaigatüüpides kuni 28 kuuks. Komisjoni istungil selgitati, et peatamine on tehtud selleks, et enne otsuse langetamist veenduda, et nendel aladel ei oleks väärtuslikke elupaiku. Kokku on kaitsealade piiranguvööndites metsaelupaiku 42 358 ha ulatuses (12 685 ha jääb eramaale ja 29 673 ha riigimaale või mõnda teise omandivormi). Sealjuures on riigimaadel metsaelupaigad kaitstud juba varasemalt. Eramaadel korrigeeritakse raiete peatamise otsusega senist praktikat, kus väärtused hinnati range kaitse alla kaitse-eeskirjade koostamise protsessis.

Euroopa Komisjon algatas Eesti riigi suhtes rikkumismenetluse, milles heidetakse ette, et me ei hinda raiete lubamisel piisavalt mõjusid elupaikadele. Elupaik on looduslike tingimuste kogum, mis on vajalik, et liik saaks selles kohas elada.

Komisjoni istungil selgitati, et kaasajastatakse üksikobjektide ja kaitsealuste parkide piire ja viiakse need kooskõlla muutunud olukorra ja kaartidega.

Natura hindamine on menetlus, et mõjutada arendustegevuse üle otsustamist Natura 2000 võrgustiku alal. Natura hindamise eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkidele ja hindamise tulemusel peab olema võimalik järeldada, et tegevus ei ohusta ala terviklikkust ega kaitse-eesmärke.

Keskkonnakomisjoni istungil osalesid Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp, metsaosakonna juhataja Meelis Seedre, looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma ja Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Tagasiside