Keskkonnakomisjoni istungil oli tähelepanu keskmes fosforiidi, haruldaste muldmetallide, põlevkivi ja turba potentsiaal ja kasutamine.

Eestis paiknevad teadaolevalt ühed Euroopa suurimad fosforiidivarud. Lisaks fosforile sisaldab Eesti fosforiit ka haruldasi muldmetalle, mis on nii digi- ja rohepöörde kui ka kaitsetööstuse jaoks keskse tähtsusega.

Fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringu II etapi üks peamisi eesmärke on saada täpsem ülevaade Eesti fosforiidi ja kaasnevate ressursside majanduslikust potentsiaalist ning elu- ja looduskeskkonna mõjudest.

Keskkonnakomisjoni esimehe Igor Taro sõnul on uuringute käigus vaja kaardistada majanduslikku tasuvust ning kaaluda ühiskonna vaatest keskkonnamõju ja materiaalse kasu vahekorda.

„Iga loodusvara kasutuselevõtt kätkeb endas keskkonnamõju. Mõni neist loodusvaradest on vajalik, et minna üle keskkonnasõbralikumale majandamisele. Meil tuleb teha keerulisi valikuid ja kompromisse laiemate keskkonnaeesmärkide täitmise ja lokaalse mõju vahel, “ ütles Taro.

Ta juhtis tähelepanu, et Eesti maavarade kaevandamist peaks vaatama tervikuna ning tegema valikuid eelkõige sellest lähtuvalt, kus saadav kasu on ühiskonna ja keskkonna vaates maksimaalne. Eesti jaoks on lähiajal oluliseks valikukohaks millisel kujul tegeleda tulevikus põlevkivi, turba või fosforiidi väärindamisega. 

Ettekannetest selgus, et kriitiliste toormete nimekirjas olevad loodusressursid võimaldavad ühiskonnal kasutada kõrgtehnoloogilisi lahendusi. Ilma haruldaste muldmetallideta ei saa toimuda rohepööre, kuna  nende metallideta ei saa ehitada näiteks tuuleturbiine ja päikesepaneele. Tuuleturbiinides kasutatakse üle 10% kogu maailma neodüümi ja praseodüümi toodangust.

Üheks suurimaks kriitiliste toormete nõudluse põhjuseks on n-ö akurevolutsioon, mis tuleneb eesmärgist vähendada kasvuhoonegaase ning suurendada taastuvenergia salvestamise võimalusi.

Taro sõnul on otsuste langetamisel vaja saada uuringute käigus rohkem teavet selle kohta, millist rolli mängiks erinevate maavarade kaevandamine Eesti majanduses ja konkurentsivõime tõstmises. Samuti, kuidas need aitaksid paremini täita keskkonnaalaseid eesmärke.

Nii põlevkivi kui ka turba osas on vaja pikka plaani lähema aastakümne perspektiivis.  

Komisjoni istungil võtsid arutelust osa Kliimaministeeriumi, Eesti Geoloogiateenistuse, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli esindajad.