Riigikogu keskkonnakomisjoni 15.09.2014. a istungil tutvuti jäätmeseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (688 SE). Eelnõu algatasid 05.06.2014. a Riigikogu liikmed Erki Nool, Aivar Kokk, Peeter Laurson, Toomas Tõniste ja Andrus Saare. Eelnõud tutvustas Erki Nool. Eelnõu eesmärgiks on seaduses selgelt välja tuua Tarbijakaitseameti pädevus järelevalve teostamiseks jäätmeveo teenuse osutamisel, et kaitsta paremini tarbijaid.

Riigikogu keskkonnakomisjon määras jäätmeseaduse täiendamise seaduse eelnõu (688 SE) menetlemisel juhtivkomisjonipoolseks ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Tõnis Kõivu. Keskkonnakomisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku saata jäätmeseaduse täiendamise seaduse eelnõu (688 SE) esimesele lugemisele 25.09.2014. a ning teha ettepanek eelnõu (688 SE) tagasi lükata.

Lisaks tutvustati istungil Cartagena bioohutuse protokolli vastutust ja kahju hüvitamist käsitleva Nagoya – Kuala Lumpuri lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõud (711 SE). Eelnõuga soovitakse ratifitseerida eelnimetatud lisaprotokoll, mille eesmärgiks on kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ning säästlikule kasutamisele, võttes arvesse ka ohte inimese tervisele, kehtestades muundatud elusorganismidega seotud vastutuse ja kahju hüvitamise rahvusvahelised reeglid ning menetlused. Eelnõud tutvustasid ja komisjoni liikmete küsimustele vastasid Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Kristel Järve ja keskkonnakorralduse osakonna nõunik Liina Eek.

Riigikogu keskkonnakomisjon määras Cartagena bioohutuse protokolli vastutust ja kahju hüvitamist käsitleva Nagoya – Kuala Lumpuri lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (711 SE) menetlemisel juhtivkomisjonipoolseks ettekandjaks keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra. Keskkonnakomisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku saata eelnõu (711 SE) esimesele lugemisele 08.10.2014. a, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata eelnõule (711 SE) muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 22.10.2014. a kell 17.15.

Keskkonnakomisjoni istungil oli arutelul ka sigade Aafrika katk. Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel selgitas hetke olukorda Eestis ja riiklikku tauditõrjet. Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum septembri alguses. Sigade Aafrika katku ei saa haigestuda inimesed ega teised loomaliigid, kuid nad võivad viirust edasi kanda. Katk on väga nakkav ja seda iseloomustab suur suremus ning vastav vaktsiin kahjuks puudub. Istungil rõhutati, et massiline sigade küttimine soovitud tulemusi ei annaks. Nimelt on naaberriikide kogemused näidanud, et seeläbi katku levik just kiireneb. Põhiline ülesanne täna on mitte ajada metssigu liialt liikvele ning loomapidajad peavad järgima ettenähtud bioohutusmeetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Arutelul osalesid Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel, Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonnajuhataja asetäitja Pille Tammemägi ja avalike suhete osakonna nõunik Eva Lehtla, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp, Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts.

Tagasiside