Keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni ühisel istungil käsitleti kollektiivset pöördumist suurkiskjate arvukuse kontrolli alla saamiseks ja avalikku pöördumist Eesti karjakasvatuse päästmiseks.

Pöördumised on ajendatud murest, et suurkiskjate, eriti huntide ja pruunkarude arvu kasv on hakanud ohtu seadme nii põllumajandustootmist kui ka maapiirkondades elavate inimeste turvalisust.

Viimaste aastate andmed näitavad, et huntide arvukus on tõusnud 350–400 isendini ja pruunkarude populatsioon ulatub umbes 1000 isendini. Pöördumistes nenditakse, et kuigi suurkiskjate kaitse on oluline, on nende arvukuse kasv toonud kaasa mitmeid probleeme, sealhulgas suurenenud rünnakud kariloomadele ja metsloomadele, mis omakorda mõjutab negatiivselt põllumajandust ja metsandust.

Keskkonnakomisjoni esimehe Igor Taro hinnangul toovad pöördumised esile tõsise probleemi, mis vajab kiiret lahendamist. „Kagu-Eestis käies olen rahvaga kohtumistel korduvalt kuulnud küsimust, miks on hundid paremini kaitstud kui maainimesed? Loomulikult on ökoloogilise mitmekesisuse tarbeks hundipopulatsiooni säilimine, kuid põllumajanduskahjudega seotud probleemide leevendamiseks on keskkonnakomisjonil lahendus juba töös. Komisjon toetas pöördumist,“ ütles Taro.

Ta lisas, et Riigikogu menetluses on jahiseaduse muutmise eelnõu (553 SE), mille eesmärk on anda Keskkonnaametile võimalus korraldada aastaringselt jahipidamist ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks. Kehtiv seadus võimaldab seda vaid väljaspool jahiaega. Selle eelnõu kaudu on võimalus leida põllumeeste murele lahendus.

Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ütles, et põllumajandustootjad on väljendanud tõsist muret, et ühelt poolt jäävad nad kiskjarünnakute tõttu lisaks looma üleskasvatamisele kulunud ressurssidest ilma ka võimalikust tulevasest sissetulekust. Ta märkis, et uuesti tuleks kaaluda ka võimalust hüvitada kahjusid vähese tähtsusega abi asemel riigiabina.

Komisjonide ühisele istungile olid kutsutud kollektiivse pöördumise ja avaliku pöördumise esitajate, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Jahimeeste Seltsi, Eesti Metsloomaühingu, Rahvuslooma hundi ümarlaua, Keskkonnaühenduste Koja, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti esindajad.

Tagasiside