12.04.12 keskkonnakomisjoni istungil oli teemaks Nord Stream gaasijuhtme paigaldamise mõjud Läänemeres
Akadeemik ja merefüüsik Tarmo Soomere tegi ettekande Nord Stream gaasijuhtme paigaldamise ajaloost ja paigaldamisel ilmnenud probleemidest. Tema sõnul on gaasijuhtme paigaldamine olnud suur väljakutse Läänemere äärsete maade mereteadlastele, sest et Nord Stream gaasijuhe on maailma pikim vahejaamadeta torujuhe ning Läänemeri on väga ebatavalise dünaamika ja elustikuga eriti tundlik mereala. Oma ettekandes andis Soomere ülevaate ka 2009.aastal Eesti ekspertide poolt väljatoodud puudustest paigaldatava gaasijuhtme keskkonnamõjude hindamise kohta. Selle kohaselt olid puudulikud merepõhja setete häirimise analüüs ning andmed võimalike sõjamürkide liikumise kohta. Ka ei olnud piisavalt käsitletud kumulatiivseid ja pikaajalisi riske. Soomere sõnul oli Eesti jaoks võtmeküsimuseks puudulik hüdrodünaamika uurimine – veesambasse paisati mürkaineid ja keemiatööstuse heitmeid, mille kohta puudub täpne ülevaade.
Meresüsteemide Instituudi teadur Urmas Lips tegi ülevaate sellest, milliseid mõõtmisi on kahe viimase aastal jooksul Soome lahes tehtud. Alates 2009. aastast on koostöös Keskkonnaministeeriumiga Meresüsteemide Instituut alustanud Soome lahes seireprogrammi, mille käigus on tehtud raskemetallide ja dioksiinide sisalduse seiret põhjasetetes ning põhjaloomastiku seiret enne ja pärast torujuhtme paigaldamist. Samuti on tehtud dioksiinide sisalduse seiret kalades ning veekvaliteedi seiret piki Soome lahe telge ehk võimalikult torujuhtme lähedal. Hoovuste ja vee hägususe seireks põhjalähedases kihis torujuhtme rajamise ajal kasutati automaatseid jaamu. Uuringu tulemusena leiti, et raskemetallide ja dioksiinide sisaldus drastiliselt tõusnud ei ole.