Euroopa Liidu asjade komisjoni ja põhiseaduskomisjoni tänasel ühisistungil keskenduti muudatustele   Euroopa Liidus ja Eestis, mis kaasnevad Lissaboni lepingu jõustumisega. Välisminister Urmas Paet ütles, et Lissaboni lepingu kohaselt muudetakse olemasolevaid EL aluslepinguid, tegemist ongi ju EL reformimisleppega. Lepingud, mis tagasid Euroopa toimimise 6 liikmesriigiga ei anna enam seda võimalust 27 või enama liikmesriikide arvu puhul. Dokumendis on energiapoliitikale ja energiajulgeolekule pühendatud eraldi peatükk, mis on väga oluline Euroopa Liidu ja kindlasti ka Eesti  seisukohalt. Lepingusse on lisatud nii Euroopa Liiduga liitumise kriteeriumid kui ka  ka  liidust väljaastumise võimalus. Institutsioonide osas   säilitab Eesti  ka tulevikus kuus kohta Euroopa Parlamendis. Euroopa Komisjoni koosseis muutub  pärast 2014. aastat , mil komisjoni  kuulub 2/3 liikmesriikide esindajad, ning komisjoni koosseis on roteeruv. Euroopa toimimise seisukohalt on väga oluline, et lisandub mitmeid valdkondi, kus otsustamine toimub kvalifitseeritud enamuse, mitte ühehäälsuse nõuet arvestades. 

ELAKi esimees Marko Mihkelson märkis, et oluline on  analüüsida  rahvusparlamentide rolli subsidaarsuspõhimõtte rakendamisel. „Senine  valitsuse-Riigikogu  süsteem on toiminud  ja oleme oma kolleegide hinnangul üsna tugeva positsiooniga parlament . Oleme kodus komisjonide koosolekutel koos valitsusega seisukohad selgeks vaielnud ja riiki on esindatud ühise seisukohaga Euroopa Liidus. Peame jätkama samas vaimus,“ märkis Mihkelson. „Lähemal ajal on komisjonil plaanis teha ülevaade, kuidas valitsusliikmed on seni EL organites kaitsnud Eesti huvisid,“ lisas ta. „Lissaboni lepingu valguses on vaja üle vaadata ka Riigikogu töökorraldus, kuidas ja kas on võimalusi veelgi  tulemuslikumalt menetleda Euroopa Liidu küsimusi,“ ütles Mihkelson. 

 

Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde märkis, et lepingu ratifitseerimise käigus peaksime pöörama positiivsete aspektide kõrval tähelepanu ka võimalikele negatiivsetele mõjudele. Ester Tuiksoo rõhutas vajadust Lissaboni lepingu ulatusliku tutvustamist dokumendi arutelu käigus: „Me peame astuma jõulisi samme, et Lissaboni leping läheks rahvale korda, peame suurendama rahva huvi selle olulise dokumendi vastu. Me kõik peame olema aktiivsed selgitajad.“ 

Mihkelson rõhutas, et Lissaboni lepingu ratifitseerimise käigus peame pöörama erilist tähelepanu Riigikogu ja tema alatiste komisjonide suunaandvale rollile Euroopa Liidu sisuliste küsimuste üle otsustamisel. 

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul tuleb Lissaboni lepingu ratifitseerimise eelnõu Riigikogu istungil esimesel lugemisel arutusele 9. aprillil. 

Riigikogu pressitalitus

Gunnar Paal, 631 6351
[email protected]