Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni tänasel ühisistungil andis peaminister Andrus Ansip ülevaate Euroopa Liidu Ülemkogust, kus keskne arutlusteema oli kliima- ja energiapoliitika. Ülemkogul kuulati ära Eesti seisukohad väikeste ja isoleeritud energiaturgude küsimuses. Ansip märkis, et Eesti esitatud argumentidesse suhtuti arusaamisega ja toetavalt. Ülemkogu seisukoha kohaselt peab Euroopa Komisjon arvestama edasiste meetmete kavandamisel väikeste ja isoleeritud energiaturgude olukorraga.

Eesti energiatootjatele energiajulgeoleku ja konkurentsivõime tagamiseks oli ülemkogul kõne all ka võimalus saada süsinikdioksiidi tasuta kvooti samadel alustel energiamahukate tööstusettevõtetega. „Ebaõige konkurentsi vältimiseks on vaja saavutada rahvusvaheline kokkulepe, mis kehtestaks kõikidele riikidele ühtsed süsinikdioksiidi kvoodid, osta süsinikdioksiidi kvooti oksjonilt. Kolmandatel riikidel teatavasti seda kohustust pole,“ selgitas peaminister. Ansip rõhutas kokkuvõtteks, et Eesti ettepanekud võeti kuulda ja nendega arvestatakse edasiste sammude kavandamisel Euroopa Liidus. 

ELAKi esimees Marko Mihkelson kriipsutas alla käsitletud teema tähtsust. “Kliimamuutuste ja energiajulgeoleku teema on sõlmküsimuseks Eesti majanduse konkurentsivõimele  järgmise kümnendi jooksul. ELAK peab kindlasti teema juurde tagasi tulema ja käsitlema seda sügavuti. Ülemkogu järgselt on oodata väga keerulisi ning raskeid läbirääkimisi Eesti seisukohtade kaitsmiseks,“ ütles Mihkelson.

Komisjonide ühisistungil kuulati täna ära ka välisministeeriumi esindajate informatsioon Eesti seisukohtadest märtsikuu lõpus toimuval Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel, kus on kõne all Lähis-Ida rahuprogramm, Euroopa Liidu ja Venemaa  koostöö ning suhted Lääne-Balkani riikidega. Eesti toetab Lähis-Idas probleemide rahumeelset lahendamist, Euroopa Liidu ja Venemaa suhete aluseks saab olla  koostöö vastastikku lugupidavatel ja võrdsetel tingimustel kõikide riikide vahel. Lääne-Balkani probleemide lahendamisel jätkatakse rahumeelsete teede leidmist, millesse on vaja kaasata ka Serbia. 

Riigikogu pressitalitus

Gunnar Paal, 631 6351
[email protected]