Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimehe Kalle Pallingu sõnul peaks Eesti riik julgelt riigiasutuste hooneid energiatõhusamateks renoveerima või kolima asutused energiatõhusamatesse majadesse, sest hilisem energiasääst korvab ehituseks kulunud raha ja toob läbi kokkuhoiu tulu.

Samuti toob see endaga kaasa energiatarbimise ja energiakadude vähenemise, mis on Euroopa Liidu (EL) üks peamisi eesmärke, sest energiatõhususe suurendamisel on suur mõju konkurentsivõimele, varustuskindlusele ja Kyoto protokolli raames võetud kliimamuutuse-alaste ülesannete täitmisele.

ELAK-i tänasel istungil andsid majandus- ja taristuminister Urve Palo ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna peaspetsialist Urmas Raudsaar ülevaate ELi nõuetest energiasäästu osas ja nende ülevõtmisest Eestis. ELAK arutas energiasäästu teemat tulenevalt raskustest, mis Eestil on tekkinud energiatõhususe direktiivi üle võtmisel.

Tegemist on 2012. aasta oktoobris vastu võetud direktiiviga, kus on sätestati meetmed ELi 20% energiatõhususe eesmärgi saavutamiseks 2020. aastaks. Õigeaegselt ehk 5. juuniks 2014. aastaks on direktiivi üle võtnud vaid kolm ELi liikmesriiki.

Eesti eesmärgiks on säästa 1,5% lõpptarbijale tarnitud energiast aastas ja hoida 2020. aasta energiatarbimine 2010. aasta tasemel. Energiatarbimise säästmise üheks sammuks on igal aastal 3 protsendi keskvalitsuse hoonete viimine energiatõhususe C klassi tasemele.

Hoonete renoveerimisel tuleb arvestada muinsuskaitse nõuetega. Kõigi energiasäästu meetmete puhul tuleb kaaluda kulutõhususe ja majandusliku põhjendatusega seotud argumente.

„Riik võiks olla veelgi ambitsioonikam ja kaaluda hoonete energiatõhususe B klassi tasemele viimist,“ lausus Palling. „Energiatõhusus pole kulu vaid see on kokkuhoid ja läbi selle ka tulu. Kui kulud hoonetele peaksid suurenema, siis järelikult pole me osanud neid projekte õigesti ellu viia.“

ELAK-il on kavas energiasäästu teemalist arutelu jätkata. Komisjoni 10. oktoobri istungi päevakorras on seisukoha andmine 2030. a kliima- ja energiaraamistiku kontekstis esitatud uue energiatõhususe sihteesmärgi kohta.

 
Urmas Seaver, 631 6352, 50 39907
[email protected]
Tagasiside