Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas tänasel istungil ministeeriumide esindajatega Eesti esindatust Euroopa Liidus. Ministeeriumide ärakuulamine on üks samm kuulamiste tsüklis, et esitada lähiajal omapoolsed ettepanekud antud valdkonnas valitsusele.

Komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul möödub peagi viis aastat Eesti kuulumisest Euroopa Liitu mistõttu on õige aeg teha esimesi tõsiseid kokkuvõtteid ning vaadata tulevikku. Ta kutsus üles analüüsima laiemalt Euroopa Liidu temaatikat ning arutlema Eesti liikmelisuse üle, et esitada vajadusel oma ettepanekud Eesti Euroopa Liidu-suunalise tegevuse edasiseks efektiivsemaks muutmiseks.

Tänasel komisjoni istungil andsid riigisekretär ja ministeeriumide kantslerid Eesti tegevusele Euroopa Liidus hea hinnangu. Nenditi, et on võimalik tegutseda veelgi paremini ja efektiivsemalt, samas on senine viie aastane kogemus näidanud, et Euroopa Liidu asjad on saanud selge seose siseriikliku eluga. Enam ei suhtuta Euroopa temaatikasse kui eemaloleva lisakohustuse täitmisesse. EL mõjutab praktiliselt iga Eesti eluvaldkonda ja see teadmine on Eesti ELi poliitikat teostavatel ametnikel juurdunud. Kõrgelt hinnati ministeeriumitevahelist koostööd ning sisuliselt kogu Eesti-sisest ELi küsimuste korraldust.

Edasiminekut vajavateks valdkondadeks peeti ELi dokumentidele tehtavat mõjude analüüsi, mille põhjalikkuse ja partnerite kaasatusele tugineva analüüsi kiirusele tuleks lähiajal tähelepanu suunata. Samuti on vaja jätkata nii valdkonnapõhise- kui ka üldisema Euroopa Liidu-alase koolitusega ning vajalike lisakoolitustega valdkondlikele spetsialistidele kinnitamaks erialaekspertide süvateadmistele lisaks üldisema ja laiema konteksti hoomamisvõimet.

Tänane arutelu oli jätkuks sügisel alanud kuulamistele, mis põhinevad EL asjade komisjoni eelmisel aastal tellitud uuringul “Eesti esindatus ja osalemine Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu töörühmades”. EL asjade komisjon otsustas 2008. aasta kevadel tellida uuringu Eesti esindatusest, et saada sõltumatu ja teaduslik hinnang Eesti tegevusele Euroopa Liidus.

Uuringu kokkuvõttes nenditakse, et kuigi Eestil on suhteliselt lühike liikmesriigi kogemus ja piiratud ressursid, on võimalik veelgi paremini Eesti huve defineerida, neid ELis teadvustada ja veelgi efektiivsemalt osaleda Euroopa Liidu õigusloomes. Selleks tuleb aktiivsemalt osaleda juba algatuste idee faasis, mitte üksnes formaalses otsustusprotsessis. Uuringu teostas Eesti Diplomaatide Kool.

Riigikogu pressitalitus

Lisainfo: Marko Mihkelson, 51 41442

Aivar Jarne, 631 6356
[email protected]

Tagasiside