Euroopa Liidu asjade komisjon arutas täna Euroopa Komisjonile antavat läbirääkimiste alustamise mandaati Euroopa Liidu ja Hiina vahelise investeerimislepingu üle. Lepinguga soovitakse parandada ELi riikide investeeringute kaitset Hiinas, samuti Hiina investeeringute kaitset Euroopas. Leping peaks kaitsma ELi investorite õigusi ja parandama nende kohtlemist Hiinas. Kuna 27 ELi liikmesriiki on kahepoolse investeeringute kaitse lepingu Hiinaga juba varem sõlminud, siis peaks uus leping need tulevikus asendama. Teisalt peaks leping kaotama investorite jaoks olulisi tõkkeid teise poole turul. Selle kõige selle tulemusena peaksid suurenema kahesuunalised investeeringuvood.

„Eestil on juba Hiinaga sõlmitud investeeringute kaitse leping. Seetõttu on meie eesmärk parandada investeeringute turulepääsu ja vaidluste lahendamise korda ning lihtsustada investeeringutega seotud haldusmenetlusi,“ ütles EL-i asjade komisjoni esimees Arto Aas.

Leping aitab parandada investorite juurdepääsu Hiina turule. See lihtsustab ka turulepääsu valdkondades, kus investoreid võivad heidutada ebamäärased protseduurid.

„Eesti toetab nii investeerimislepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja Hiina vahel kui ka rahvusvaheliste kaubandussuhete liberaliseerimist teiste regioonide ja riikidega,“ ütles Aas.

Hiina on ELile tähtsuselt teine kaubanduspartner, kuid Hiina jaoks on EL kõige olulisem partner (17% kaubandusest ja 20% ekspordist). 2011. aastal moodustasid EL-i liikmesriikidest pärinevad välisinvesteeringud peaaegu viiendiku kogu Hiina tehtud välisinvesteeringutest. Vastukaaluks moodustasid Hiina investeeringud ELi liikmesriikidesse kokku vaid 1,4% kogu ELi tehtud välisinvesteeringutest.

2013. aasta seisuga oli Eesti otseinvesteeringute positsioon Hiinas 2,66 miljonit eurot ja Hiina otseinvesteeringute positsioon Eestis 4,57 miljonit eurot.

Komisjoni istungil tõdeti, et ELi ja Hiina vahelised läbirääkimised investeerimislepingu üle võivad kesta paar aastat.