Vastu võeti seadus, mis annab aluse Maa- ja Ruumiameti loomiseks
Lisaks menetles Riigikogu täna taimepaljundust ja sordikaitset ning tsiviilkohtumenetlust puudutavaid eelnõusid.
Vastu võeti valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks) (457 SE), millega koondatakse eri ametkondade maa- ja ruumiplaneerimisega tegelevad struktuuriüksused ühtseks tervikuks. Maa- ja Ruumiametist saab abi nii maa, planeerimise, ehituse kui ka arhitektuuri teenuste küsimustes.
Seletuskirjas märgitakse, et seadusega lahendatakse aastaid kestnud ruumivaldkonna tegevuste killustatuse ja keskse rakendusüksuse puudumise küsimus. Elukeskkonda ning maa- ja ruumivaldkonda puudutavad teadmised, pädevus ja andmed koondatakse ühte kohta, mis loob võimaluse teha paremaid ruumiotsuseid, kasutada ressursse paremini ja hoida kokku kulusid. Professionaalsem ruumiloome aitab kohaneda kliimamuutustega, vähendada sundliikumisi, ennetada segregeerumist, hoida keskkonda ning parandada inimeste vaimset ja füüsilist tervist.
Maa-ameti seniste ülesannete kõrval koondatakse Maa- ja Ruumiametisse Kliimaministeeriumi ehituse- ja elukeskkonna osakonnast e-ehituse platvormi tegevused; Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded; Põllumajandus- ja Toiduametist maaparanduse valdkonna ülesanded; Rahandusministeeriumist Kliimaministeeriumile osutatavad riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenused; samuti strateegilise ruumiloome tegevusvaldkonna ülesanded.
Seaduse kohaselt alustab Maa- ja Ruumiamet tööd 2025. aasta 1. jaanuaril.
Läbirääkimistel võtsid sõna Madis Kallas (SDE), Mart Maastik (I) ja Igor Taro (E200).
Lõpphääletusel oli seaduse poolt 59, vastu 12 ning erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Üks eelnõu läbis teise lugemise
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (473 SE), mille eesmärk on lahendada valdkonna arengu tõttu ilmnenud kitsaskohad ning luua erandite kehtestamisega ettevõtjatele paindlikumad lahendused.
Kehtiva seaduse kohaselt peab turustatav seeme ja paljundusmaterjal vastama kehtestatud nõuetele, sh peab sordilehte võetava sordi turustatav seeme ja paljundusmaterjal olema sertifitseeritud. Eelnõuga kehtestatakse erand, mille kohaselt võib väikeses koguses turustatavat vanade sortide seemne ja paljundusmaterjali toota, sertifitseerida ja pakendada erinevalt seaduses nõutust. Seejuures tuleb jälgida, et ei levitataks ohtlikke taimekahjustajaid. Muudatus soodustab vanade sortide seemne ja paljundusmaterjali tootmist ning turustamist.
Samuti luuakse eelnõuga uuesti võimalus võtta puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sordid sordilehte nõuetele vastava sordikirjelduse alusel. Seega saavad tarnijad paljundada ning turustada ka seni sordilehte võtmata puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide paljundusmaterjali. Samuti luuakse seemnekartuli tarnijale võimalus ise trükkida seemnekartuli pakendite etiketid, mis on tarnija jaoks kiirem ja paindlikum lahendus.
Lisaks kehtestatakse kohustus teavitada Keskkonnaametit oma kavatsusest teha kultiveerimismaterjaliga katseid metsaaretuseks, teadustööks või selleks, et kindlaks teha, kas kultiveerimismaterjalist metsamaterjali tootmine oleks majanduslikult tasuv.
Üks eelnõu läbis esimese lugemise
Esimese lugemise läbis õiguskomisjoni algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (493 SE), mille eesmärk on parandada menetlusabi kättesaadavust tsiviilkohtumenetluses, et kohtusse pöörduja õigused ei jääks kaitseta tema majandusliku seisundi tõttu.
Eelnõu on ajendatud õiguskantsleri ettepanekust viia tsiviilkohtumenetluse seadustik põhiseadusega kooskõlla. Riigikogu täiskogu toetas ettepanekut juunis ja sellest tulenevalt algatas õiguskomisjon eelnõu tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlusabi regulatsiooni muutmiseks. Eelnõu järgi saab kohus menetlusabi andmisel edaspidi arvesse võtta isiku sisuliselt vältimatuid kulutusi toidule, ravimitele, sidele ja hügieenitarvetele.
Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks tsiviil- ja halduskohtumenetluses. Näiteks saab kohus menetlusabina otsustada isiku riigilõivust, kautsjonist või muude kulude kandmisest osaliselt või täielikult vabastada või võimaldada neid tasuda osamaksetena.
Istungi alguses kutsus Riigikogu liige Juku-Kalle Raid kokku Eesti-Bhutani parlamendirühma moodustamise koosoleku.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
