Riigikogu lõpetas 9 eelnõu esimese lugemise: 

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (213 SE) sätestatakse lapse kasvatamisega seotud täiendava kogumispensioni sissemakse tegemine ja pensionilisa maksmine riikliku pensionikindlustuse seaduse sätete alusel. Eelnõu kohaselt hakkab riik 1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse ühele vanemale lapse kasvatamise eest maksma 4% riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult vanema II pensionisambasse kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Samuti 1. jaanuarist 1991 kuni 31. detsembrini 2012 sündinud lapse ühele vanemale pensionilisa kahe aastahinde väärtuses, et tagada põlvkondade vaheline solidaarsus ning enne 1. jaanuari 2013 sündinud lapse ühele vanemale alates 1. jaanuarist 2015 täiendavat pensionilisa ühe aastahinde väärtuses. 

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 50² muutmise seaduse eelnõu (198 SE) eesmärk on täiendada tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni (TKE) õigusi, et komisjon oleks võimeline muutunud oludes tõhusalt ja õiguspäraselt pöördujate taotlusi menetlema. 

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (205 SE) eesmärk on tagada mürgistuste raviks vajalike riigi tagatud ja finantseeritud vastumürkide (antidootide) üleriigiline varu ja selle keskne juhtimine, et vähendada mürgistustest põhjustatud vigastussurmade arvu. 

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (203 SE) eesmärk on täpsustada ja kaasajastada riigilõivuseaduse regulatsiooni, sealhulgas sõiduplaanide muutmise eest riigilõivu tasumise korda ja riigilõivu tasumisest vabastuse tingimusi. Samuti tõsta maastikusõidukite ja jettide registreerimise eest võetavat riigilõivumäära. Teiselt poolt langetatakse transiitmärkide väljastamise eest võetavat riigilõivumäära, koondatakse ühe paragrahvi alla kõik tüübikinnitusega seonduvad toimingud, kehtestatakse mopeedide registriandmete muudatuste vormistamise eest võetav riigilõivumäär, vähendatakse riigilõivu registreerimistunnistuse väljastamise eest. 

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (212 SE) eesmärk on vähendada elamislubade väärkasutuse ohtu ja tagada, et sisserände piirarv täituks nende isikutega, kelle elama asumine Eestisse on avalikes huvides. Eelnõuga sõnastatakse uuesti tähtajalise elamisloa töötamiseks, tähtajalise elamisloa ettevõtluseks ja tähtajalise elamisloa kaaluka avaliku huvi korral andmise alused ja eesmärgid. 

Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõuga (220 SE) täpsustatakse väärtpaberi prospektide koostamise ja nende avalikustamise korda ning vähendatakse väärtpaberiemitentidel ja vahendajatel lasuvat halduskoormust prospektide koostamisel. Samuti suurendatakse investorite kaitset seeläbi, et esitatav teave prospektides oleks piisav ja vastaks eelkõige tavainvestorite (jaeinvestorite) vajadustele. 

Valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (202 SE) eesmärk on korrastada kohtuekspertiisivaldkonnaga seotud regulatsiooni. Eelnõuga viiakse riikliku sõrmejälgede registri ja riikliku DNA registri regulatsioon kooskõlla kehtiva Eesti õigusega, samuti arvestatakse Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid tingimusi ja nõudeid. Samuti uuendatakse ja ajakohastatakse ekspertiiside hinnakirja. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi valdkonda puudutavate muudatustega korrastatakse kohtupsühhiaatriaekspertiisi rakendamine tsiviilkohtumenetluses, viies seadusandluse kooskõlla teadusliku ja rakendusliku praktikaga. 

Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (214 SE) eesmärk on täpsustada seaduse sõnastust, et ei pea eestkostetava igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutusi eestkostja iga-aastases aruandes ühekaupa välja tooma ja dokumentaalselt tõendama: piisab igas kuus kuluva summa välja toomisest. Kavandatavate muudatustega täpsustatakse eestkostja aruandluskohustust ja vähendatakse aastaaruandes sisalduvate andmete mahtu. Lihtsustatakse aruannete sisulist kontrolli ja antakse võimalus aruandeid parandada. 

Riigikaitsekomisjoni esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO vaatlusmissioonil Süürias” eelnõu (225 OE) näeb ette kuni kahe Eesti kaitseväelasest vaatleja osalemise antud vaatlusmissioonil. Missiooni õiguslikuks aluseks on ÜRO Julgeolekunõukogu vastav resolutsioon. 

Istungi stenogramm on internetis siin

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside