Eestil on probleeme vähemalt 57 Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisega, mis eeldab valitsuse hinnangul 49 siseriikliku õigusakti vastuvõtmist

Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas oma tänasel istungil juhtida valitsuse tähelepanu tõsiasjale, et suur hulk õigusakte, mis on vajalikud Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmiseks, on valitsuse poolt siiani välja töötamata ja seaduste osas ka Riigikogule esitamata.

”Riigikogul ei ole enam tööd, sest valitsus ei esita meile eelnõusid. Olukord on väga kriitiline,” tõdes Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kristiina Ojuland.

Valitsuse Euroopa Liidu asjade direktor Gert Antsu osutas täna Euroopa Liidu asjade komisjonis peetud ettekandes, et 1. märtsi seisuga on Eestil üle võtmata 57 Euroopa Liidu direktiivi ehk kokku 3,4%.

”Direktiivide ülevõtmiseks on vaja vastu võtta ja jõustada kokku 49 siseriiklikku õigusakti, täpsemalt 16 seaduseelnõud ja 33 määruseelnõud. Neist neli seaduseelnõud on juba Riigikogus, kuid 12 on veel valitsuses väljatöötamisel,” täpsustas Antsu.

Valitsuse informatsiooni kohaselt on 18 ülevõtmata direktiivi seotud sotsiaalministeeriumi, 12 majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 11 põllumajandusministeeriumi ja 9 keskkonnaministeeriumi valitsemisalaga.

Euroopa Komisjon on varasemalt esitanud Eestile neli ametlikku kirja, milles on kokku viidatud 89 direktiivi puudulikule ülevõtmisele. Euroopa Komisjoni aruande järgi on Eesti direktiivide ülevõtmise osas 25 liikmesriigi seas 19 kohal.

Valitsuse informatsiooni kohaselt on Eesti nimetatud 89-st direktiivist 62 tänaseks siiski üle võtnud. Ülejäänud direktiivide osas, mis on õigeaegselt üle võtmata, võib järgneda hagi Euroopa Kohtus.

Lisaks eelnevale oli Euroopa Liidu asjade komisjonis täna kõne all ka Eesti seisukohad liitumiskõneluste alustamiseks Horvaatiaga, mida tutvustas komisjonile suursaadik Väino Reinart. Viimase sõnul toetab Eesti liitumiskõneluste alustamist, kui Euroopa Liit niisuguse ettepanekuga välja tuleb. Esialgu on kõnelused Horvaatiaga külmutatud, kuna väidetavalt ei ole Horvaatia teinud piisavalt koostööd Haagi sõjakuritegude tribunaliga. Läbirääkimiste alustamiseks peab Horvaatia aitama Haagi sõjakuritegude tribunalil tabada kindral Ante Gotovina.

Kolmanda olulise teemana tutvustas Euroopa Liidu õiguse asjatundja Julia Laffranque nn subsidiaarsuse põhimõtet ja sellega seotud kontrolli. Subsidiaarsus- ehk lähimuspõhimõte peaks tagama selle, et Euroopa Liit ei võtaks vastu õigusakte, mis kuuluvad liikmesriikide pädevusse või riivavad nende huve. Laffranque´i arvates võiks kontrolli subsidiaarsuspõhimõtte üle hakata teostama Euroopa Liidu asjade komisjon koostöös valitsusega. Seda seisukohta jagas ka komisjon.