Välisminister Urmas Paet vastas Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Vladimir Velmani, Nelli Privalova, Ain Seppiku, Lembit Kaljuvee, Lauri Laasi, Evelyn Sepa, Aadu Musta, Jaak Aabi, Aivar Riisalu, Marika Tuusi, Heimar Lengi, Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi, Helle Kalda, Toomas Vareki, Inara Luigase, Jaan Kundla ja Olga Sõtniku 18. veebruaril esitatud arupärimisele viisavabadusest Ameerika Ühendriikidega (nr 38). Arupärijad avaldavad oma muret, et seoses kavatsetava viisavabadusega soovib USA kehtestada Eestile, Tšehhile ja Kreekale ülejäänud Euroopa Liidu riikidest karmimad turvanõuded. Arupärijad soovisid teada  missugusel põhjendusel on valitsus sellega nõus ja miks Eesti ei tegutse viisavabaduse küsimuses koostöös Euroopa Liiduga. 

Paet selgitas, et Eesti on viisavabaduse saavutamise nimel Ameerika Ühendriikidega tegutsenud juba päris pikka aega. Teatavasti oleme praegu üks 12 Euroopa Liidu liikmesriigist, kellel Ameerika Ühendriikidega viisavabadust ei ole. „Koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on meie eesmärk vastastikuse viisavabaduse saavutamine Euroopa Liidu ja USA vahel tervikuna,“ kinnitas Paet . See tähendab olukorda, kus kõiki Euroopa Liidu liimesriike koheldakse võrdsetel alustel. „Eestil ei ole mitte mingisugust huvi ega kavatsust saavutada viisavabadust parematel või halvematel tingimustel kui teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel. Kõik uued viisavabastusprogrammiga liituvad Euroopa Liidu liikmesriigid ühinevad sellega samadel tingimustel ja samu tingimusi rakendatakse edaspidi ka neile, kellel on juba Ühendriikidega viisavabadus,“ ütles välisminister. See on tingitud USA Kongressi poolt 2007. aastal vastu võetud seadusemuudatusest, mis muu hulgas avab võimaluse ka uute riikide liitumiseks viisavabastusprogrammiga, kuid muudab ka programmi tingimusi tervikuna – ja seda kõigile. “Seega lõppkokkuvõttes mingeid olulisi erinevusi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ei tule,“ rõhutas Paet.

Vabas mikrofonis võttis sõna Mark Soosaar. 

Istungi stenogramm on siin:

Riigikogu pressitalitus