Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Välisminister Margus Tsahkna esines tänasel Riigikogu täiskogu istungil välispoliitilist olukorda käsitleva avaldusega. Samuti nimetas Riigikogu riigikohtuniku ametisse Vahur-Peeter Liini.

Minister põhjendas, et peab vajalikuks esineda Riigikogu ees välisministri poliitilise avaldusega, kuna Eesti on sisepoliitilises kriisis, kus peaminister annab jätkuvalt selgitusi ning opositsioon on blokeerinud parlamendi tavapärase tegevuse. „Rahvusvaheline julgeolekuolukord on keeruline ning seetõttu on oluline, et sisepoliitilised vastasseisud ei nõrgestaks Eesti välispoliitilisi eesmärke ja nende saavutamist,“ märkis ta.

„Arvatavasti, head sõbrad, olen ma ainuke inimene, kes siit kõnepuldist teile midagi kiitvat ütleb. Aga siiralt: suur tänu, et te olete seni välispoliitiliste teemade puhul sisepoliitilise vastasseisu kõrvale jätnud ning olnud oluliste otsuste langetamisel ühtsed ja ühehäälsed! Ma väga loodan, et selline koostöö välispoliitilistel teemadel jätkub, kuna tulemas on palju olulisi ja suuri väljakutseid, mida Eesti rahvusvaheliselt eest veab,“ rääkis Tsahkna.

Välisminister tõi esile, et ukrainlased liiguvad rindel edasi ja aeg ei tööta Putini kasuks, nagu väga paljud arvavad, kuid sõda ei lõpe enne, kui seda mõistab ka kriitiline osa Venemaa enda otsustajatest. „See ongi meie tänase välispoliitika peamine ülesanne: kindlustada üheskoos liitlaste ja partneritega nii tegude kui ka sõnadega, et Venemaa mõistaks oma kursi perspektiivitust, lõpetaks agressiooni ja korvaks tekitatud kahju.“

„Oleme Venemaa laiaulatusliku rünnaku algusest keskendunud kolmele suurele poliitikasuunale: agressiooni hinna tõstmine, Ukraina toetamine ning võitlus karistamatusega. Need suunad jäävad meie prioriteediks ka sellel poliitikahooajal. Eesti sõnum on ühene: meie eesmärk on sanktsioonide ja igakülgse isoleerimisega agressorriiki maksimaalselt kahjustada. Mis seni tehtud, peab jätkuma ja saama tõhustatud. Lisaks tuleb sanktsioonirežiimi pidevalt karmistada, et jõuaks kohale meie sõnum: Putini lootus, et aeg toob leevendust, on alusetu.“

Tsahkna tõi esile äsjase Venemaa numbrimärgiga autode sissesõidukeelu rakendamise, samuti märkis ta, et veel sel sügisel toob Välisministeerium valitsusse seaduseelnõu, mis loob Eestile ja pretsedendina kogu Euroopale õigusliku mehhanismi Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtuks Ukraina ülesehitamiseks. Ühtlasi tuleb ministri sõnul jätkata Venemaa diplomaatilise isolatsiooni süvendamisega nagu seni on tehtud luurajaid välja saates ja Venemaad Euroopa Nõukogust ja ÜRO inimõiguste nõukogust välja heites. Samuti toetab Eesti kõigiti sõjakuritegude uurimist ja nende toimepanijate vastutusele võtmist, aga ka agressioonikuriteo tarbeks rahvusvahelise eritribunali moodustamist. „Võtku see aega 5 aastat või 50 aastat, maailma riikide hoiak peab olema kindel: agressioon ei saa korduda, agressioon ei tasu ära.“

Välisministri sõnul on Eesti tabude murdja ka Ukraina ülesehituses, olles esimeste seas, kes saanud hakkama reaalse ületus ülesehitusprojekti lõpuleviimisega ja seda hoolimata sellest, et sõda veel kestab. Tsakhna lisas, et kutsub Riigikogu üles riigieelarve menetlemisel arvestama, et praegu Eesti poolt arengukoostöösse suunatavad vahendid pole Eesti majandusele kulu, vaid strateegiliselt oluline investeering.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Urmas Reinsalu (I), Kalev Stoicescu (E200), Enn Eesmaa (KE), Raimond Kaljulaid (SDE), Anti Poolamets (ERKE), Marko Mihkelson (RE).

Riigikogu nimetas ametisse riigikohtuniku

Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsusega „Vahur-Peeter Liini Riigikohtu liikmeks nimetamine“ (213 OE) nimetati alates 2. oktoobrist Riigikohtu liikmeks Vahur-Peeter Liin.

Riigikohtu esimees Villu Kõve märkis eelnõu kaaskirjas, et lisaks pikaajalisele teenistuskäigule kohtusüsteemis on Vahur-Peeter Liin panustanud märkimisväärselt ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppetöösse, täites seal alates 2009. aastast õppeülesandeid tsiviilkohtumenetluse ja tööõiguse valdkonnas. Samuti on Liin osalenud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaannete koostamisel. Kõve kinnitusel on Liin kogenud ja tunnustatud jurist, kelle mitmekülgne töökogemus kohtusüsteemis ja Tartu Ülikooli õppejõuna võimaldab tal suurel määral panustada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi töösse ja Eesti tsiviilõiguse edasiarendamisse.

Otsuse poolt hääletas 51 ja vastu oli 10 saadikut ning sellega võeti otsus vastu.

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (8 SE) eesmärk oli suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses olevaid puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust, õppetoetust ja täienduskoolitustoetust tõstes need kahekordseks.

Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 31, vastu oli 13 Riigikogu liiget ja sellega lükati eelnõu tagasi.

Läbirääkimistel võttis sõna Anti Poolamets (EKRE).

Päevakorras oli ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (9 SE), kuid seda ei olnud võimalik ettekandja puudumise tõttu arutada.

Istung lõppes kell 13.49.

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
tel 631 6353, 5558 3993
e-post [email protected]
päringud [email protected]

Tagasiside