Lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (164 SE) teine lugemine. Eelnõuga sätestatakse kodakondsuse andmine ekslikult Eesti kodanikuna määratletud isikule ehk seadusmuudatused annavad isikule õiguse säilitada talle ekslikult antud Eesti kodakondusus. See säte ei kehti juhul, kui kodakondsuse eelduseks olnud alusdokumendid olid võltsitud. Kehtiva seaduse järgi saab kuni 1995. aastani tehtud ametnike vigu lahendada isikule soodsal viisil, ent pärast 1. juulit 1995 ekslikult välja antud Eesti kodaniku isikudokumentide puhul seadus seda võimalust praegu ette ei näe. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Lõpetati valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (214 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on täpsustada seaduse sõnastust nii, et sõnastusest tuleks otseselt välja, et eestkostja ei pea eestkostetava igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutusi iga-aastases aruandes ühekaupa välja tooma ja dokumentaalselt tõendama ning piisab igas kuus kuluva summa näitamisest. Perekonnaseaduse kehtiv sõnastus võimaldab grammatilise tõlgendamise korral mõista seadust selliselt, justkui peaksid eestkostjad seaduse § 194 lõike 2 kohaselt tõendama ükshaaval ja ostutšekkide abil muu hulgas ka eestkostetava igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutusi. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Lõpetati valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (212 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on vähendada elamislubade väärkasutuse ohtu terviklikult ja tagada, et sisserände piirarv täituks nende isikutega, kelle elama asumine Eestisse toimub avalikes huvides ehk kes aitavad kaasa Eestis ühiskonna arengule. Eelnõuga täpsustatakse äriühingu juhtorgani liikmena või lähetatud töötajana töötamiseks, ettevõtluseks, aga ka kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmise aluseid ja eesmärke. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Lõpetati põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse täiendamise seaduse eelnõu (216 SE) esimene lugemine. Eelnõuga sätestatakse erakonnaseaduse alusel moodustatud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) liikmetele töötasu maksmise aluse, kuna kehtivas seaduses sellekohane regulatsioon puudub. Eelnõu algataja leiab, et õiglane oleks seada ERJK liikme tasu sõltuvusse tema tööpanusest. Tööpanuse arvestamisel oleks algataja hinnangul eesmärgipärane võtta aluseks komisjoni koosolekust osavõtmise ja ERJK muude ülesannete täitmiseks kulunud aeg. Tasu suuruse arvestamisel on võetud eeskujuks Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete tasu suurus, mis on 25-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunni töötasu alammäär (mis praegu täistööajaga töötamise korral on 1,80 eurot tunnis). Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu (209 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on täiendada kehtivat karistusseadustikku sättega, millega kriminaliseeritakse seksi ostmine alaealistelt ehk alla kaheksateistaastastelt isikutelt. Eelnõu kohaselt sätestatakse rahaline karistus või kuni kolmeaastane vanglakaristus isikutele, kes pakuvad tasu või annavad selle üle nooremale kui kaheksateistaastasele isikule või teda kupeldavale isikule suguühendusse astumise või muul viisil sugulise kire rahuldamise eesmärgil. Sama teo eest karistatakse ühe kuni viieaastase vanglakaristusega, kui ost pannakse toime isiku suhtes, kes on selles olukorras sunnitult või vägivaldselt (karistusseadustiku § 133 tähenduses). Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Kultuurikomisjoni ettepanekul lükati esimesel lugemisel tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (210 SE). Ettepaneku poolt hääletas 41 ja vastu 33 Riigikogu liiget. Seega langes nimetatud eelnõu menetlusest välja.

 

Riigikogu pressitalitus

 

Tagasiside