Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Tänasel Riigikogu istungil astus ametivande andmisega ametisse uus valitsus eesotsas peaminister Kaja Kallasega.

Valitsuse koosseisu kuuluvad peaminister Kaja Kallas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, haridus- ja teadusminister Liina Kersna, justiitsminister Maris Lauri, kaitseminister Kalle Laanet, keskkonnaminister Tõnis Mölder, kultuuriminister Anneli Ott, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, maaeluminister Urmas Kruuse, riigihalduse minister Jaak Aab, siseminister Kristian Jaani, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning välisminister Eva-Maria Liimets.

Teise lugemise läbis kolm eelnõu

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (227 SE) täpsustatakse mesindussektori toetuse rakendamise osas mesindusaasta kohta koostatava tegevusaruande sisu ning mesindussektori toetuse saamiseks vajalikke abikõlblike kulude alusdokumente. Nähakse ette, et mesindusaasta kohta koostatud tegevusaruanne peab peale tegevuste kirjelduse sisaldama mesindusprogrammi tulemusi. Sellega muudetakse mesindusprogrammi rakendamine tõhusamaks, sest alates 2018. aastast tuleb Euroopa Komisjonile esitada mesindusaasta tulemusnäitajatel põhinev aruanne.

Eelnõu kohaselt hüvitatakse mesindusprogrammi täitmise abikõlblikud kulud PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le elektrooniliselt esitatud maksetaotluse ja kuludokumentide alusel. Võrreldes kehtiva korraga ei ole enam hüvitamise aluseks hindamiskomisjoni heakskiidetud tegevusaruanne. Tegevusaruande eesmärk on hinnata programmi kvalitatiivset rakendamist ega ole vajalik elluviidud tegevuste abikõlblikkuse hindamiseks. Selleks piisab maksetaotlusest ja tehtud kulusid tõendavatest dokumentidest.

Peale selle viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega täiendades Maaelu Arengukava meetmete loetelu kahe meetmega, põllumajanduspotentsiaali taastamise toetus ning põllumajanduskindlustustoetus, mille puhul ei pea enam taotlusi hindama, mis võimaldab hoida taotlusvoorud aasta ringi avatuna.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (245 SE) muudetakse kanepiseemnete impordilitsentsi taotlemine selgemaks.  Muudatused puudutavad muuks otstarbeks kui külvamiseks, näiteks söödaks või õli pressimiseks ettenähtud kanepiseemnete litsentse. Selleks, et litsentsi omanikele oleks kehtivad nõuded edaspidi üheselt ja selgelt arusaadavad, sätestatakse kanepiseemnete kasutamise kohta dokumentide esitamise kohustus, heakskiidu kord ja kontrolli tegemine seaduses.

Eelnõuga nähakse ette, et enne impordilitsentsi saamist tuleb saada PRIA heakskiit, esitada PRIAle kanepiseemnete kasutamise kohta dokumendid 12 kuu jooksul ja antakse PRIAle kanepiseemnete kasutamise nõuete täitmise üle kontrolli tegemise pädevus.

Praktika on näidanud, et ettevõtja ei täida litsentsiga võetud kohustusi. Dokumentide esitamise kohustus tuleb ELi õigusest, mille kohaselt väljastatakse muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemnete vabasse ringlusse lubamisel impordilitsents üksnes juhul, kui heakskiidetud importija kohustub liikmesriikide määratud ajavahemiku jooksul ja tingimustel esitama liikmesriigis asjaomaste toimingute kontrollimise eest vastutavale pädevale asutusele dokumendid. Samast määrusest tuleb liikmesriigile kohustus importija heaks kiita ja teha kontrolli. Seega on litsentsi saamise eeltingimuseks PRIA heakskiit ja kõrvaltingimus dokumentide esitamine 12 kuu jooksul arvates litsentsi väljastamisest.

Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (228 SE) on tingitud vajadusest vähendada toidu käitlejate halduskoormust, kasutada võimalust kehtestada ettevõtte hoonete ja ruumide kohta paindlikumad nõuded ning võimaldada loomse toidu turustamist teatamiskohustuse alusel.

Eelnõu eesmärk on muuta väikeettevõtetele kehtivad loomse toidu käitlemise hügieeninõuded paindlikumaks, et vähendada bürokraatiat ja soodustada ettevõtluse arengut. Eelnõu järgi asendatakse tegevusloakohustus teatamiskohustusega, mis tähendab, et edaspidi ei pea tegevusluba taotlema ettevõtted, kellelt Euroopa Liidu hügieenimäärused tegevusluba ei nõua, vaid piisab, kui nad annavad oma tegevusest teada esitades majandustegevusteate.

Eelnõu järgi muutub toidu käitlemisega alustamine lihtsamaks, kuid kehtima jäävad kõik toiduohutusega seotud nõuded. Turule viidav toit peab olema inimese tervisele ohutu. Käitleja vastutab käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest ja on kohustatud kasutama kõiki võimalusi selle tagamiseks. Endiselt peavad enne tegevuse alustamist ja majandustegevusteate esitamist olema täidetud nõuded nii ruumide, töötajate kui ka dokumentide kohta, sealhulgas peab olemas olema enesekontrolliplaan.

Teise lugemise käigus tehtud muudatuse järgi jõustub seadus 1. aprillil.

Menetlusest langes välja üks eelnõu

Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (283 SE) sooviti luua Eesti Rahvusringhäälingu tegevuses õigusselgus, mis vastaks avalik-õigusliku meediateenuse põhimõtete rakendamisele. Samuti sooviti viia Eesti Rahvusringhäälingu seadus vastavusse äriseadustikuga.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 62 ja vastu 19 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.

Fotod (Autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)

Istungi stenogramm

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
tel 631 6592, 510 6179
e-post merilin.kruuse@riigikogu.ee
päringud press@riigikogu.ee

Tagasiside