Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Tänasel Riigikogu istungil astus ametivande andmisega ametisse uus valitsus eesotsas peaminister Jüri Ratasega.

Pärast valitsuse ametivande andmist kirjutas Vabariigi President Kersti Kaljulaid lahkuva valitsuse ametist vabastamise otsusele alla. Seejärel asus uus valitsus ametisse.

Valitsuse koosseisu kuuluvad peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, justiitsminister Urmas Reinsalu, kaitseminister Margus Tsahkna, keskkonnaminister Marko Pomerants, kultuuriminister Indrek Saar, maaeluminister Martin Repinski, majandus- ja taristuminister Kadri Simson, rahandusminister Sven Sester, riigihalduse minister Mihhail Korb, siseminister Andres Anvelt, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning välisminister Sven Mikser.

Riigikogu liikmete volituste peatumise ja nende nimetamise tõttu Vabariigi Valitsuse liikmeks asusid tänasest Riigikogu liikmeks asendusliikmed Helmut Hallemaa, Eevi Paasmäe, Barbi-Jenny Pilvre-Storgård, Tiit Terik, Toomas Väinaste ja Hardi Volmer.

Riigikogu võttis vastu kaks seadust:

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse (300 SE) kohaselt hakkavad üksi elava pensionäri toetust saama vanaduspensioniikka jõudnud inimesed, kes on enne toetuse väljamaksmist elanud kuus kuud üksi ja kelle netopension on tuleval aastal alla 470 euro (ehk alla 1,2-kordset keskmist pensioni). Andmed võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september kohta.

Toetus makstakse välja üks kord aastas oktoobrikuus. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid selle määrab sotsiaalkindlustusamet pärast andmete kontrollimist.

Toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta, samuti ei arvestata talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sealhulgas osalise koormusega. Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.

Läbirääkimistel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Heljo Pikhof avaldas eelnõu kohta heameelt.

Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (256 SE) võetakse üle ELi vastav direktiiv, mis käsitleb seoses teenuse osutamisega Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste parandamist.

Seadus näeb ehitussektoris ette kohaliku tellija vastutuse lähetatud töötaja palga maksmisel. Ehitajal on õigus nõuda kohalikult ettevõttelt palga maksmist, kui ta töötasu on teda lähetanud tööandjalt kohtu otsusega välja mõistetud, kuid seda pole võimalik kuue kuu jooksul sisse nõuda. Töötasu nõue on piiratud Eestis kehtiva kuu töötasu alammääraga.

Seadus lihtsustab riiklikku järelevalvet. Seadusega nähakse ette sunniraha piiriülese teavitamise ja sissenõudmiseks esitamise kord. Eestis saab lähetatud töötajate kontekstis rakendusasutuseks Tööinspektsioon.

Edaspidi ei kohaldata seadust kolmandatest riikidest saabuvatele töötajatele, kes saavad Eesti tööjõuturule siseneda välismaalaste seaduse alusel.

Riigikogus läbis teise lugemise kaheksa eelnõu:

Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse “Riigi 2015. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (298 OE). Riigi majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest, informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta.

Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (295 SE) muudab kõrghariduse rahastamise skeemi, milles arvestatakse õpetamise kvaliteeti ja tööturu tagasisidet.

Kõrgkoolide rahastamine muutub stabiilsemaks ja väheneb aruandlus. Kõrgharidustaseme õppe rahastamismudelisse lisatakse uue komponendina baasrahastus, et suurendada stabiilsust. Rahastus jaguneb tegevustoetuseks ja sihtotstarbeliseks toetuseks.

Tegevustoetusest vähemalt 80 protsenti moodustab baasrahastus ning kuni 20 protsenti tulemusrahastamine. Baasrahastuse puhul võetakse arvesse õppeasutustele eelneva kolme aasta jooksul eraldatud tegevustoetuste keskmist. Tulemusrahastus jaguneb ülikoolide vahel kvaliteedinäitajate alusel ning halduslepingus kindlaksmääratud eesmärkide täitmise eest. Sihtotstarbelist toetust eraldatakse võimalusel riiklike prioriteetide elluviimiseks ning selle osakaal on väike.

Õppeasutustele tegevustoetuse eraldamiseks sõlmivad ülikool ning haridus- ja teadusminister valitsuse heakskiidul kolmeks aastaks halduslepingu, millega lepitakse kokku ülikooli eesmärgid.

Praegu rahastatakse kõrgkoole riigieelarvest kvaliteedi ja tulemuslikkusega seotud tegevuste osas 70–75 protsendi ja õppe läbiviimist toetavate tegevuste osas 25–30 protsendi ulatuses. Riigieelarvest rahastatakse kõrgharidustaseme õpet avalik-õiguslikes ülikoolides, riigi rakenduskõrgkoolides ja mõnes erakõrgkoolis.

Valitsuse algatatud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE) eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle ELi vastav direktiiv kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise kohta ehk nn lairiba direktiiv.

Direktiivi eesmärk on vähendada sidevõrgu kasutuselevõtukulusid ja tagada 2020. aastaks kõikidele eurooplastele juurdepääs andmesidekiirusele kuni 30 Mbit/s ja pooltele või enamatele Euroopa kodumajapidamistele juurdepääs andmesideühendusele 100 Mbit/s.

Selleks tagatakse eelnõu järgi sideettevõtjatele juurdepääs sidevõrgu kasutuselevõtuks sobilikule füüsilisele taristule, see tähendab: mastidele, kaablikanalitele, torudele, kontrollkaevudele, juurdepääsuluukidele, kaablikappidele, antennirajatistele, tornidele ja postidele. Võrkudevahelise sünergia maksimeerimiseks ei ole eelnõu suunatud üksnes sideettevõtjale, vaid ka mistahes selliste füüsiliste taristute nagu elektri-, gaasi-, kütte-, transpordi-, vee- ja kanalisatsiooniteenuste taristu omanikele, milles saab majutada sidevõrgu elemente.

Ehitisregistrile luuakse alates 2017. aastast selline elektroonilise suhtluse võimekus, kus sideettevõtja saab suhelda teisi füüsilisi taristuid omavate ettevõtetega, leppida kokku taristu vaatlemist ja taotleda taristule juurdepääsu.

Alates 1. jaanuarist 2017 tuleb uued hooned ja kahe või enama korteriga elamud varustada hoonesisese füüsilise taristuga, mis võimaldab pakkuda elektroonilise side teenust. Sama kohustus on ka hoone ja kahe või enama korteriga elamu põhjaliku rekonstrueerimistööde korral. Antud nõude puhul võib tõmmata paralleeli elektri ja veetrassiga, millega ehitatava hoone varustamine on samuti kohustuslik.

Eelnõu sihtgrupp mõjutab nii eraomanikke, riigiasutusi kui ka võrguvaldajaid, sealhulgas elektroonilise side ettevõtjaid. Riigiasutustest mõjutab eelnõu eelkõige Tehnilise Järelevalve Ametit, kes on lairiba direktiivi mõistes kohtueelse vaidluse lahendamise organ, lahendades tekkinud vaidlusi.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (251 SE) soodustab ja lihtsustab nende välismaalaste Eestis ajutist viibimist ja elamist, kes panustavad Eesti majanduskeskkonna arengusse.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (252 SE) võetakse riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivid hooajatöötajate ja ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate kohta.

Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (301 SE) Eelnõu puudutab täiskasvanutele osutatavaid hambaraviteenuseid. Uue korra järgi hüvitatakse täiskasvanutele pool kokkulepitud hambaraviteenuste raviarvest, kuid mitte rohkem kui 30 eurot aastas.

Seletuskirjas märgitakse, et uue korra järgi hüvitab Haigekassa poole kõigist kokkulepitud hambaraviteenuste raviarvetest, mille kogusumma on maksimaalselt 60 eurot aastas, seni ei hüvitata midagi. Eakad saavad proteesihüvitisele lisaks tuge ka ravi eest tasumisel.

Töövõimetuspensionäride, vanaduspensionäride ja üle 63-aastaste ravikindlustatud inimeste hambaravihüvitis suureneb. Hetkel hüvitab riik nendel ravikindlustatutel hambaravi eest 19,18 eurot.

Suureneb ka rasedate, alla üheaastaste laste emade ja kõrgenenud ravivajadusega inimeste hambaravihüvitis. Hetkel hüvitise suuruseks hambaravi eest 28,77 eurot.

Mõlema sihtgrupi puhul maksab Haigekassa kinni 85 protsenti hambaravi esmavajalike teenuste raviarvest, arvestusega, et patsiendile esitatud raviarve või arvete kogusumma ei ületa 100 eurot aastas. Riik hakkab nende eest maksma kuni 85 eurot aastas.

Eakatel jääb alles ka hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale. Et proteesihüvitist oleks inimesel võimalikult mugav saada, siis ta tulevikus enam taotlusi esitama ei pea, vaid Haigekassa arveldab proteesi valmistajaga ise.

Senised hüved lastele ja vältimatule abile ei kao. Haigekassa tasub kõigi alla 19-aastaste kindlustatud inimeste hambaravi eest ning ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi eest. Kindlustuseta isikute vältimatu abi tasutakse riigieelarvest.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jüri Jaanson Reformierakonna fraktsioonist ja Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (317 SE) muudetakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenus kohaliku omavalitsuse poolt korraldatavaks sotsiaalteenuseks. Sellega seoses muutub riigieelarvest rahastatud raske ja sügava puudega lapsehoiuteenuse rahastus – edaspidi läbi kohalike omavalitsuste toetusfondi.

Eelnõu kohaselt eraldatakse riigieelarvest sügava puudega laste vanemate toetamiseks täiendavalt 1 miljon eurot. Seletuskirjas märgitakse, et riik rahastab raske ja sügava puudega laste toetamist praegu osaliselt ja teeb seda maavalitsuste kaudu.

Pärast seaduse muudatust hakkavad lapsehoiuteenuse korraldamisega tegelema ainult kohalikud omavalitsused, kes teavad oma kogukonna laste ja perede vajadusi kõige paremini. Kohaliku omavalitsuse poolt korraldatav lapsehoiuteenus hõlmab edaspidi ka raske ja sügava puudega lapsi sellise erisusega, et riik katab osaliselt puudest tuleneva rahastuse lisavajaduse.

Kooskõlas riigieelarve seadusega jagatakse riigi poolt rahastatava lapsehoiuteenuse vahendid kohalikele omavalitsustele vastavalt teenust vajavate laste arvule. Rahastus tagatakse kohalike omavalitsuste toetusfondi kaudu.

Siseriikliku lapsendamise korraldamine antakse eelnõu kohaselt maamaavalitsuste pädevusest sotsiaalkindlustusametisse, et kõik lapsendamisega seotud toimingud oleksid koondunud ühte asutusse. Muudatus tagab lapsendamistele ühtse lähenemise üle Eesti. Sellega seoses muudetakse lisaks sotsiaalhoolekande seadusele ka lastekaitseseadust, perekonnaseadust ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku.

Valitsuse algatatud päästeseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (309 SE). Senise päästeinfosüsteemi asemel asutatakse Päästeameti ülesannete täitmiseks päästeinfosüsteem ja Häirekeskuse ülesannete täitmiseks hädaabiteate menetlemise andmekogu.

Alates 1. novembrist 2014 võtab häirekeskus numbril 112 vastu kõik kiirabi-, pääste- ja politsei hädaabiteated, kuid neid menetletakse erinevates infosüsteemides. Nüüd luuakse Häirekeskuse juurde infosüsteem, kus töödeldakse nii kiirabi-, pääste- kui politsei hädaabiteateid ning ühtses infosüsteemis hallatakse kõiki reageerimise ressursse. See tagab elutähtsa abi kiirema kohalejõudmise hädasolijani.

Sellest eraldi jääb alles päästeinfosüsteem, mida edaspidi kasutab Päästeamet oma ülesannete tõhusamaks täitmiseks. Päästeamet võib lisaks hukkunute andmetele hakata koguma ka päästesündmusel vigastatute andmeid, samuti hakatakse päästeinfosüsteemi kandma tuleohutusalase nõustamise ja ennetustöö infot.

Riigikogus läbis esimese lugemise 12 eelnõu:

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (308 SE) võetakse üle kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiiv, millega sätestatakse Euroopa Liidus vastavad miinimumnõuded. Direktiivi eesmärk on tõhustada kriminaalse tulu konfiskeerimist.

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 4. oktoober 2016. Praegune kord süüteoga seotud vara osas muutub Eestis karmimaks. Näiteks hakatakse süüteoga saadud vara hulka arvestama ka seda, mida on kuritegeliku päritolu vara abil täiendavalt saadud või teenitud. Varasemaga võrreldes laieneb konfiskeeritava vara hulk. Süüteo puhul saab tulevikus näiteks ära võtta ka põgenemiseks kasutatud auto.

Lisaks direktiivi ülevõtmisele korrastatakse asitõendite, konfiskeeritud vara ja leidudega seonduvat korda. Muuhulgas määratakse 15 maavalitsuse asemel konfiskeeritud vara volitatud valitsejaks Maksu- ja Tolliamet või Politsei- ja Piirivalveamet vastavalt konfiskeeritud asja liigile või süüteo menetlejale. Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ka konfiskeeritud varale ühiskondlikult kõige kasulikuma rakenduse leidmine. Kehtiv seadus piirab konfiskeeritud vara riigipoolse kasutamise võimalusi üksnes võõrandamise ja hävitamisega.

Eelnõu kohaselt on tulevikus võimalik konfiskeeritud varale leida kõige sobivam kasutus, näiteks anda see kasutamiseks sotsiaalsetel või hariduslikel eesmärkidel. Kehtiv seadus ei reguleeri omaniku huvipuuduse tõttu riigi kätte hoiule jäänud vara realiseerimist, kohustades leidude hoidjaid säilitama kõiki leide, sõltumata nende seisukorrast või kasutamise võimalustest.

Eelnõuga luuakse võimalus hävitada asi, mille hoidmine on ülemäära kulukas, millel puudub kaubanduslik väärtus ja mida ei ole võimalik olemasoleval kujul realiseerida. Samuti võimaldab eelnõu riigil võõrandada või hävitada asitõendi, kui asitõendi seaduslik valdaja ei ole seda kuue kuu jooksul tagastamisotsusest teadasaamisest ära viinud.

Valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (280 SE) põhieesmärgiks on tagada vabakutseliste kohtutäiturite süsteemi jätkusuutlikkus, milleks vajab Eesti täitesüsteem põhimõttelisi muutusi.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise protokolli Balti Kaitsekolledži ja tema isikkoosseisu staatuse kohta muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (330 SE) näeb ette hüvitada kolledžisse lähetatud välispersonalile esimese aasta jooksul Eestist ostetud kaupadelt tasutud käibemaks.

Selleks on vaja muuta 1999. aasta protokolli. Hüvitist saab taotleda vaid teiste riikide poolt kolledžisse lähetatud personal ja seda saab teha ühe aasta jooksul alates kolledžisse teenistusse asumisest. Raha hüvitise maksmiseks nähakse ette kaitseministeeriumi eelarves.

Balti Kaitsekolledž on 1998. aastal Eesti, Läti ja Leedu valitsustevahelise lepinguga loodud Tartus asuv õppeasutus, kus koolitatakse peamiselt NATO ja ELi ning programmi „Partnerlus rahu nimel“ riikide ohvitsere. 1999. aastal sõlmiti ka protokoll kolledži ja tema isikkoosseisu staatuse kohta. Selles on ette nähtud käibemaksusoodustus kolledžile kui asutusele ametlikuks kasutamiseks ostetud kaupadelt, aga mitte sinna lähetatud personalile nende isiklikuks tarbeks ostetud kaupadelt.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos” eelnõu (333 OE) võimaldab jätkata kuni kolme tegevväelasega osalemist NATO operatsioonil Kosovos kuni 31. detsembrini 2017. Eesti tegevväelased teenivad Prištinas staabiohvitseride ja staabiallohvitseridena. Eesti on osalenud NATO rahutagamismissioonil Kosovos alates 1999.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel” eelnõu (335 OE) näeb ette vajadusel kasutada kuni 50 tegevväelast järgmisel aastal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.

Eesti panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning riigi võimalustest. Eesti panuseks võivad olla nii staabiohvitserid kui ka mõni üksus, näiteks demineerimismeeskond, jalaväerühm, eriväed. Riigikogu otsusega on tagatud kiire ja paindlik operatsioonidesse panustamine.

Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, kes tõi välja fraktsiooni ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Reformierakonna fraktsioonist võttis sõna Madis Milling, kes sellele oponeeris.

Ettepaneku poolt hääletas 8 saadikut, vastu oli 41 saadikut, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu jäi menetlusse.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” eelnõu (338 OE) annab võimaluse panustada 2017. aastal kuni kümne tegevväelasega rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve.

Eesti osalus nimetatud operatsioonis algas augustis 2016, mil Anbari provintsis alustas teenistust 6-liikmeline väljaõppemeeskond Taani kontingendi kooseisus, mille peamiseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude sõjaline väljaõpe. Lisaks teenib alates septembrist 2016 üks Eesti vanemohvitser Bagdadis USA juhitavas mitmerahvuselises sõjalis-strateegilises meeskonnas, mis nõustab Iraagi ministeeriume ja julgeolekujõudusid.

Operatsiooni eesmärgiks on ISILi vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus, seda eelkõige Iraagis ja Süürias. Operatsiooni juhtivad ning toetavad elemendid ning staabid paiknevad ka Bahreinis, Küprosel, Egiptuses, Iisraelis, Jordaanias, Kuveidis, Liibanonis, Kataris, Türgis ja Saudi Araabias. Arvestades ISILi vastase võitluse prioriteetsust, on Eesti valmis vajadusel ja võimalusel panustama operatsiooni täiendavalt, näiteks staabiohvitseridega. Täiendavalt panustatavate tegevväelaste hulk jääks eelnõus sätestatud piirarvu sisse.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus” eelnõu (332 OE) näeb ette vajaduse korral kasutada kaitseväe kuni 220 tegevväelast 2017. aastal NATO reageerimisjõudude NRF (Nato Responce Force) koosseisus.

NRF on kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mistahes maailma punktis. NRF tagab NATO kiirreageerimisvõime ja sellel on võtmeroll väga lühikese etteteatamisajaga NATO kollektiivkaitseoperatsioonide käivitamisel. NRFi tegevusvõime tagamine on otseselt Eesti riigi huvides. NRFi kasutamise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu ühehäälselt, mis tähendab, et NRFi saab kasutada ainult Eesti nõusolekul.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis” eelnõuga (334 OE) pikendatakse 2017. aasta lõpuni kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega NATO juhitava nõustamis- ja väljaõppemissiooni Resolute Support (RSM) koosseisus Afganistanis.

Eesti jätkab panustamist neljaliikmelise demineerimismeeskonnaga raamriigi Saksamaa juhitavas Põhja-Afganistani regioonis. Eesti on osalenud ISAFi (International Security Assistance Force) Afganistani operatsioonil 11 aastat (2003-2014), RSMil aga alates 2015. aastast.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis” eelnõu (331 OE) näeb ette pikendada järgmise aasta lõpuni kuni 50 tegevväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitava rahvusvahelise rahuvalvemissiooni UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) koosseisus Liibanonis.

Operatsioonil osalevate Eesti kaitseväelaste rotatsioon toimub kaks korda aastas. Seetõttu võivad rotatsiooniperioodil samal ajal viibida operatsioonialal nii lahkuvad kui ka saabuvad üksused. Selleks näeb otsuse eelnõu ette, et kaitseväele seatud ülempiiri Liibanoni operatsioonil osalemiseks võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 100 tegevväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest operatsioonipiirkonda.

Eesti kontingendist moodustab enamiku mehhaniseeritud jalaväerühm koos logistikaelemendi ja staabiohvitseridega. Rühma ülesanneteks on vaatlus, patrullid ning kontrollpostide mehitamine, mille käigus tehakse koostööd ka Liibanoni relvajõududega.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias” eelnõuga (336 OE) pikendatakse järgmise aasta lõpuni kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias. Eesti mehitab nii staabiohvitseride kui vanemstaabiohvitseride ametikohti.

UNTSO ülesanne on jälgida rahukokkulepetest ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas ning vältida konfliktide eskaleerumist. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad ÜRO sõjalise vaatlusmissiooni koosseisus alates 1997. aastast.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia” eelnõu (337 OE) võimaldab järgmisel aastal panustada EUNAVFOR Med (EU Naval Forces in the Mediterranean) koosseisus.

Operatsiooni eesmärk on tõkestada inimkaubitsejate tegevus Vahemere keskosas Itaalia ja Malta territoriaalmere ning Liibüa vahel. Eesti osaleb alates 2015. aasta augustist EUNAVFOR Med/Sophia operatsioonil ühe logistika staabiohvitseriga. Eelnõuga võimaldatakse saata operatsioonile kuni kuus tegevväelast.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis” eelnõu (339 OE) pikendatakse alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2017 kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali).

Järgmise aasta lõpuni pikendatakse ka kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Malis ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali). 2016. aastal panustab Eesti EUTM Mali missioonil instruktoritega, kelle ülesanne on anda Mali üksustele sõjaväelist väljaõpet.

Samuti panustatakse staabiohvitseridega, kes osalevad Mali üksuste väljaõppe planeerimis- ja nõustamisprotsessis. MINUSMAsse panustab Eesti järgmisel aastal kahe staabiohvitseriga ning vaatlus- ja nõustamismeeskonnaga, kes teenivad MINUSMA koosseisus olevas Hollandi juhitavas mitmeriigi-sihtüksuses ASIFU (All Sources Information Fusion Unit).

Istung lõppes kell 19.18.

Fotod

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201611231400

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside