Riigikogu võttis 85 poolthäälega vastu valitsuse algatatud meediateenuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse (336 SE). Seadusmuudatuste peamiseks eesmärgiks on luua meediateenuste valdkonnas õiguslik regulatsioon ja halduslik korraldus, mis oleks vastavuses Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu põhimõtetega ja aitaks tagada regulaatorasutuse sõltumatuse ning arvestaks Eesti meediateenuste turu viimaste aastate arengutega. Sõltumatuse põhimõtetele vastaks olukord, kus meediateenuste tegevuslubade andmise otsustab ja järelevalvet teostab eraldiseisev asutus. Käesoleva seaduse kohaselt antakse meediateenuste reguleerimise ja järelevalvefunktsioonid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olevale Tehnilise Järelevalve Ametile, mille ülesandeks oleks meediateenuste tegevuslubade konkursile esitatud taotluste hindamine, lubade väljaandmine, tellitavate teenuste registreerimine, järelevalve seaduse nõuete ja loa tingimuste täitmise üle ning riikliku sunni kohaldamine jms. Kehtiva õiguse kohaselt kuuluvad ülalmainitud kohustused kultuuriministeeriumi kompetentsi ning see mudel ei sobitu Euroopas tunnustatud põhimõtetega. Lisaks puudutavad muudatused lastesaadetes äriteadete edastamist, sideettevõtja kohustust edastada andmeid taasedastatava programmi või programmikataloogi teenuseosutaja tegevusloa kohta, teenuste kättesaadavuse piiramist alaealistele, televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevuslube ning eesti keele kasutamist reklaamis. Seadus jõustub 2013. aasta 1. juulil, § 1 punktid 29, 31 ning § 4 jõustuvad 2014. aasta 1. jaanuaril.

79 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (414 SE). Seaduse eesmärk on parendada haldussuutlikkust nii maksumaksja kui maksuhalduri jaoks ning tagada suurem õigusselgus. Seadusmuudatustega edendatakse elektroonilist asjaajamist, mille tulemusena väheneb maksukohustuslastele paberil edastatavate dokumentide arv ning maksuhalduri ja maksukohustuslase vaheline suhtlemine muutub lihtsamaks ja kiiremaks. Maksu- ja Tolliameti poolt arendatava rahaliste ja mitterahaliste kohustuste eel- ja järelteavituse süsteemi IRISe eesmärk on siduda maksukohustuslastele edastatavad eel- ja järelteavitused ühtseks protsessiks. IRIS on liidestatud MTA e-teenuse keskkonnaga. Samuti lühendatakse seadusmuudatustega maksusumma määramise ja sissenõudmise aegumise tähtaegasid. Käesoleva seadusega tunnistatakse ka kehtetuks Eesti NSV taluseadus. Seadus jõustub 2013. 1. juulil, § 1 punktid 27 ja 28 2014. aasta 1. jaanuaril.

83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (392 SE). Seadusmuudatuste eesmärk on kehtestada eriarstiabis päevaravi mõiste ja tingimused selle teenuse osutamiseks ning kaotada eriarstiabi kontekstis hooldusravi ja hooldushaigla mõiste. Muudatuse jõustumisel hakatakse edaspidi kasutama hooldushaigla asemel õendushaigla mõistet ning hooldusravi asemel iseseisvalt osutatava statsionaarse õendusabi mõistet. Statsionaarse õendusabiteenuse (tänases mõistes hooldusraviteenuse) sisuks on õendustegevus ning põhitegevusteks on õendustoimingud ja õendustoimingutega seotud hooldustegevus. Arst konsulteerib vajaduse korral ja teeb ravikorraldused. Õendustoimingute vajaduse üle otsustamine ning nende tegemine on õe pädevus. Muuhulgas loob seadus võimaluse lisaks erihooldekodudele ka üldhooldekodudel (olenemata omandivormist) taotleda koduõendusteenuse osutamiseks tegevusluba ning võimaldab õel iseseisvalt õendusabiteenuste osutamise käigus tuvastada surnud isiku surma fakti.

82 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (405 SE), mille eesmärk on lihtsustada mahepõllumajandusliku toote ettevalmistamise nõudeid toitlustusasutustes, sätestades ettevõtjatele tunnustamise kohustuse asemele teavitamiskohustuse. Samuti täpsustatakse valitsemisala asutuste järelevalvepädevust mahesööda üle tehtava järelevalve osas ning ajakohastatakse mahepõllumajanduse seadust ja riigilõivuseadust vastavalt seaduste rakendamise käigus ilmnenud vajadustele. Võrreldes kehtiva mahepõllumajanduse seadusega väheneb ettevõtjate halduskoormus. Seadus jõustub 2013. aasta 1. juulil.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (354 SE) teine lugemine. Seadusmuudatuste eesmärk on tagada regulatsioon, mis võimaldab varjupaigataotlejate kinnipidamist esmaste menetlustoimingute tegemiseks või juhul, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku kaitsmise huvides. Kinnipidamist võib kohaldada ainult juhul, kui muid seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid (näiteks elamine kindlaksmääratud elukohas, välisriigi reisidokumendi hoiule võtmine) ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Lisaks eelnevale täpsustab eelnõu ka varjupaigataotlejate majutuskeskusega seonduvat. Majutuskeskus jääb jätkuvalt sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse ja selle ülesanne on varjupaigataotlejate majutamine, tervisekontroll ja muud esmavajalikud teenused. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, mille poolt hääletas 17 ja vastu 48 Riigikogu liiget. Kuna katkestamisettepanek ei leidnud Riigikogu toetust, suunati eelnõu kolmandale lugemisele.

Keskkonnakomisjoni ettepanekul lõpetati välisõhu kaitse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (434 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on üle võtta Euroopa Liidu õiguses kasutatavad mõisted, täpsustada seaduse regulatsioone ja ajakohastada sõnastust. Regulatsioon puudutab kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müümist ja müügitulu kasutamist, kauplemise registri toimingute arvelduskontot ja isiku kauplemiskontot, aga ka õhusõiduki käitajatele enampakkumisel müüdavate kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute arvutamise korda. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu (424 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on teha muudatused, mis võimaldaksid kehtivat seadust kohaldada ka inspektsioonilisele riiklikule järelevalvele. Eelnõuga ühtlustatakse ja muudetakse kehtivaid riiklikku järelevalvet reguleerivaid korrakaitselisi eriseadusi. Seaduse kohaldamisalast on välja jäetud tegevus-, ehitus-, keskkonna- või muu loa väljastamise menetlus ning rahalise või mitterahalise toetuse andmise menetlus. Eelnõuga soovitakse tagada ühtsetel alustel toimiv, efektiivsem, õigusselgem ning isiku põhiõigusi rohkem arvestav riiklik järelevalve menetlus. Avaliku korra mõiste ja avaliku korra kaitse muutuvad seaduse jõustumisel kogu riigis mõõdetavaks ning hinnatavaks ühtsetel alustel. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud finantsinspektsiooni seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (430 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on finantsjärelevalve tõhustamine finantskonglomeraatide (suurte finantsgruppide) üle, teiste liikmesriikide investeerimisfondide osakute pakkumise võimaldamine Eestis lihtsamas korras ja finantsinspektsioonile selgema rolli seadmine elanikkonna finantsalaste teadmiste edendamisel (finantskirjaoskuse tõstmisel). Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse eelnõu (423 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta liikluskindlustuse korraldus kindlustuskaitse omandamisel ja kannatanute nõuete rahuldamisel arusaadavamaks ja tagada parem kindlustuskaitse. Eelnõu näeb ette võimaluse sõlmida soovi korral automaatselt pikenev kindlustusleping, mille eesmärk on kaitsta maksimaalselt kindlustusvõtjat ning tagada stabiilne ja katkematu kindlustuskaitse. Samuti sätestab eelnõu võimaluse pöörduda kahju hüvitamise nõudega oma kindlustusandja poole. Eelnõuga luuakse sundkindlustussüsteem, mis lülitab liiklusregistris olevad liikluskindlustuse lepinguta sõidukid automaatselt kindlustuskaitse alla. Nimetatud uuendus tagab kahju hüvitamise kannatanutele, aga ka sõiduki omanikule, kes kahju on põhjustanud, samuti suunab sõidukijuhte täitma talle seadusega pandud liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustust. Liikluskindlustuse regulatsioon viiakse kooskõlla võlaõigusseadusega, millega antakse kindlustusandjatele võimalus ühildada kohustuslikku liikluskindlustust paremini teiste kindlustusteenustega. Uus liikluskindlustuse seadus plaanitakse jõustada 2014. aasta 1. märtsil. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (431 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on viia loomset proteiini sisaldava sööda käitlemist ja kasutamist ning ettevõtte registreerimist ja tunnustamist käsitlevad sätted kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Muudatuste eesmärk on tagada järelevalve teostamine ja tarbijakaitse kõrge tase kogu sööda- ja toiduahelas, parandada söödahügieeni ning vähendada saastunud toodete toiduahelasse sattumise ohtu. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Maaelukomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (432 SE) esimene lugemine. Seadusmuudatused käsitlevad volitust, mis on antud ühise põllumajanduspoliitika kohaldamiseks vajalike õigusaktide kehtestamiseks, nn Leader-lähenemist ning toetusraha tagasinõudmist ja -maksmist. Eelnõu võimaldab valitsusel ja põllumajandusministril üksikjuhtumi reguleerimiseks kehtestada vajadusel üksik- ehk haldusakt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kohaldamise küsimuses, mille otsustamise õigus on Euroopa Liidu õigusakti kohaselt liikmesriigil. Ka suurendab eelnõu nn Leader-lähenemise kohalike tegevusgruppide juhtimise läbinähtavust ja ausust ja mõjutab kohaliku tegevusgrupi liikmeid osalema aktiivsemalt kohaliku tegevusgrupi otsustusprotsessis. Eelnõu ajakohastab samuti toetusraha tagasinõudmist, tagasimaksmist, tagasimaksmise ajatamist ning tagastatavalt summalt intressi arvestamist käsitlevad sätted, viies need vastavusse muutunud Euroopa Liidu õigusaktidega. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu (429 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on tagada Eesti õiguskorra vastavus täies ulatuses rakendatava Euroopa Liidu ehitustoodete määrusega, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile toob eelnõu kaasa kohustuse anda tegutsemisõigus tehnilise hindamise asutusele, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nõuetele. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside