Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus ei leidnud täna toetust 47 Riigikogu liikme esitatud umbusaldusavaldus justiitsminister Urmas Reinsalule. Umbusaldamise poolt hääletas 46 saadikut, vastu ja erapooletuid ei olnud. Umbusalduse avaldamiseks oli vaja vähemalt 51 saadiku toetus.

Avaldajad tõid umbusaldusavalduse põhjuseks justiitsministri seisukohavõtu „mõistsin naiste vastase vägivalla hukka, kuid nüüd, tänase kirja valguses, lausa kahetsen seda avaldust.“.

Umbusaldusavalduse esindajate hinnangul vastutab justiitsminister vägivalla vähendamise eest ja ei saa kahetseda, et on sõna võtnud vägivalla vastu. „Ta ei saa ka olla ühiskonnale ja paljudele isiklikult nii valusal teemal halvustav avalike sõnavõttude suhtes. Ja ta ei saa avaliku pahameele peale arvata, et kellelegi haiget ei teinud. Vägivalla vastase võitluses on sõna tähtis relv ja justiitsministri sõna on erilise kaaluga sest, et kujundab ka õiguspoliitikat,“ leidsid avaldajad.

Seletuskirjas rõhutatakse, et kriitika nii opositsiooni, koalitsiooni kui avalikkuse poolt peaks Eesti poliitiline kultuuri juures tähendama vabatahtlikku tagasiastumist. „Kuna seda ei juhtunud, peame vajalikuks väljendada oma umbusku Urmas Reinsalu suhtes konkreetsest juhtumist laiemalt ja see puudutab ka tema pikemaajalist tegevust. Me otsustasime jätta selle arutada Riigikogu täiskogule, kuna nagu koalitsioonis, ei lange ka umbusaldajate seas hinnangud igale poliitilistele valikule, sealhulgas Urmas Reinsalu omadele, täiesti kokku. Kuid me oleme ühel meelel, et selguse ja korra loomise asemel on ta segaduse tekitaja ning ei põrku tagasi ka Eesti õigusliku järjepidevuse murendamisest,“ märkisid avaldajad.  

Umbusaldusavaldust arutati valitsuse soovil tänasel istungil.

Minister Reinsalu andis selgitusi umbusaldusavalduses toodud etteheidete kohta ning vastas saadikute esitatud küsimustele. „Minu läinud nädalase avalduse ebaõnnestunud sõnastus jättis paljudele mulje, otsekui ma ei peaks lähisuhtevägivallaga võitlemist oluliseks. Kinnitan teile: see pole nii,“ ütles Reinsalu.

Reinsalu väljendas oma seisukohti vägivalla tõkestamise osas. Ta ütles, et vägivald ei saa kunagi olla keeruliste inimsuhete lahendus või kultuurinorm ning, et vägivallale ei ole õigustust mitte mingites suhetes. Viidates naistevastase vägivalla konventsioonile märkis Reinsalu, et eriti taunitav, hukkamõistetav ja karistatav peab olema vägivald, mis on suunatud laste vastu või mis on toime pandud laste juuresolekul. Samuti tõdes minister, et perevägivalla ohvriks sattunu ei tohi kunagi jääda üksi.

Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad tõid välja oma seisukohad umbusaldusavalduse kohta, milles märgiti, et justiitsminister ei tohi juba oma ametist tulenevalt hinnangulisi kommentaare anda.

Artur Talvik (EVA) tõi umbusaldusega liitumise põhjusena välja, et justiitsministri tööl ei ole olnud tulemust. Kalle Laanet (RE) avaldas arvamust, et minister lõhkus usaldust. Ka Martin Helme (EKRE) avaldas fraktsiooni nimel umbusalduavaldusele toetust.  

Toomas Jürgensteini (SDE) sõnul on ilmne, et ministri naistevastase vägivalla hukkamõistmise kahetsemine pidi olema eksitus. Jaanus Karilaid (KE) tõi välja, et opositsioon ei ole ühtne ja avaldas lootust, et poliitiline kultuur teeb edusamme.

Helir Valdor Seeder (IRL) ütles, et saalis on liiga palju ebasiirast asendustegevust ja tema sõnul toetab IRL fraktsioon minister Urmas Reinsalu.

Riigikogus läbis täna esimese lugemise ka kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse, maksukorralduse seaduse ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (571 SE) loob eeldused valitsuse määruse „Täiendavate riigikaitseliste töökohtade moodustamine elutähtsa teenuse osutaja juures, loetelu moodustamise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ kehtestamiseks ja rakendamiseks ettevõtteid võimalikult vähe koormaval moel.

Kaitseministeerium on välja töötanud eelnõude paketi, mis kirjeldab elutähtsat teenust osutavas ettevõttes riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramist ja sätestab nende üle arvestuse pidamise korra.

Riigikaitseseadus näeb ette, et riigil on võimalik kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal rakendada riigikaitselist töökohustust töökohtadel, mis on reeglina seotud riigikaitseülesannete, sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra või elutähtsa teenuse tagamisega. Riigikaitselise töökohaga kaasneb töökohustus tööandja ees ja see inimene on vabastatud mobilisatsioonist.

Kehtiva korra järgi rakendatakse riigikaitselist töökohustust üksnes avalikus sektoris ning puudub rakendusakt, mis võimaldaks (hädaolukorra seaduse alusel) elutähtsa teenuse osutajateks määratud ettevõttes riigikaitselise töökohustusega ametikohti määrata.

Ettevalmistatud eelnõude kohaselt kooskõlastab elutähtsat teenust korraldav asutus kaitseministeeriumiga elutähtsat teenust osutava ettevõtte riigikaitseliste töökohtade arvu ning kannab ettevõte vastava personali kohta märke töötamise registrisse. Samuti peetakse vastavate tööandjate üle arvestust tsiviiltoetuse registris.

Valitsuse algatatud riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (572 SE) kehtestatakse sundkoormiste määramise ja täitmise kord riigikaitseliste ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal. Kuna riigikaitseõiguse revisjoni analüüside põhjal on justiitsministeeriumi ja kaitseministeeriumi hinnangul sundkoormiste korraldamisega seotud õigusaktide muutmine ulatuslik ja ajamahukas protsess, siis tehakse riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmine kahes etapis. Praegu tehakse esmased ja eelkõige sõjalise riigikaitse korraldamise seisukohalt olulised muudatused sundkoormiste määramiseks ja nende täitmise ettevalmistamiseks. Teises etapis tehakse riigikaitseõiguse revisjoni (2017–2019) raames põhjalikumad muudatused.

Eelnõu täpsustab kehtivas riigikaitseliste sundkoormiste seaduses haldusorgani ja isikute õigussuhteid sundkoormiste määramise ja täitmise korraldamisel.

Eelnõuga lisatakse elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatult vajalik vara loetelusse, mida sundkoormata ei tohi. See on elutähtsa teenuse osutajate selline vara, mida neil läheb kriisi ajal teenuse toimepidevuse tagamiseks vältimatult vaja.

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee   
Päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside