Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogu lõpetas valitsuse 13. jaanuaril algatatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu (569 SE) teise lugemise.
Eelnõu reguleerib kinnistute veega varustamise ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni kaudu. Samuti sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja vee-ettevõtja kliendi asjaomased õigused ning kohustused. Kui veeseadus reguleerib vee kui loodusvara kasutamist ja kaitset, siis ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus reguleerib peamiselt suhteid, mis tekivad kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vahel siis, kui vett ei käsitleta mitte enam loodusvarana, vaid kaubana. Seadus mõjutab otseselt kõiki vee-ettevõtjaid, kohalikke omavalitsusi, kelle territooriumil on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised, ning riigi tasandil konkurentsiametit.
Eelnõule tehtud muudatusettepanekuga täiendati nõudeid andmete kohta, mida peaks sisaldama ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava, et saada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamiseks toetust SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist või Euroopa Liidu fondidest.
Riigikogu lükkas tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (543 OE), millega fraktsioon soovis teha valitsusele ettepaneku välja töötada seaduseelnõu, mis seoks vanemahüvitise saamine lapse arstlikus kontrollis käimisega.
Hääletus: 33 poolt, 4 vastu ja 4 erapooletut 4 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks oli vaja vähemalt 51 Riigikogu liikme poolthäält.
Riigikogu pressiteenistus