Riigikogu lõpetas täna valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimese lugemise. Tuleva aasta riigieelarve eelnõu kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.

Valitsuse algatatud 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (82 SE) on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

Eelnõu tutvustanud rahandusminister Martin Helme ütles, et Eesti maksukoormus püsib kahel järgneval aastal 33,2 protsendil SKPst ja langeb 2022. aastal 32,7 protsendi peale SKPst. „Valitsussektori võlakoormus väheneb nii eurodes kui ka osatähtsusena SKPs, langedes tänavuselt 8,8 protsendilt 2020. aastal 8 protsendile. See tähendab absoluutsummades vähenemist 2,4 miljardi pealt 2,3 miljardi peale. Selle näitajaga on Eesti valitsussektori võlakoormus Euroopa Liidus madalaim,“ märkis minister.

„Valitsus jätkab konservatiivse eelarvepoliitikaga, mille üheks osaks on eesmärk hoida eelarve struktuurselt tasakaalus. Nii toetab eelarvepoliitika tasakaalus majanduskasvu ning riigi jooksvaid kulutusi ei kaeta võlgadega,“ ütles Helme.

„2020. aastast on riigil esimest korda tegevuspõhine eelarve ning selle eelarvekontseptsiooni aluseks on süsteem, mis seob strateegilise ja operatiivse juhtimistasandi ning annab juhtidele vajalikud finants- ja juhtimisinstrumendid otsuste tegemiseks, nende elluviimiseks ja ka tulemuste kontrollimiseks,“ tõi minister välja.

Helme ütles, et 2020. aasta riigieelarve on vastutustundlik ja toetub valitsuse moodustamisel kokku lepitud viiele prioriteedile. Ta rääkis, et nendeks on peresõbralik Eesti, kus inimesed tunnevad ennast turvaliselt ja kindlalt; sidus ühiskond, mille liikmed tunnevad end kaasatuna ja lõhed erinevate ühiskonnagruppide vahel vähenevad; teadmistel põhinev majandus ja elukestev õpe; tõhus valitsemine, et riigiga suhtlemine oleks lihtne ja sujuv, ning turvaline ja kaitstud riik, kus kõigi põhiõigused ja vabadused on tagatud.

„Eesti majanduse hetkeseis on tugev ja Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi kasvab majandus käesoleval aastal 3,3 protsenti. 2020. aastal on kasv prognoosi järgi 2,2 protsenti. Seoses sellega kasvab ka riigieelarve maht,“ märkis minister. „Maailmamajanduse ja Eestit kõige rohkem mõjutavate riikide majanduse väljavaade on paraku viimastel kuudel nõrgenenud ja seetõttu kasvab Eesti majandus järgnevatel aastatel varasemaga võrreldes aeglasemas tempos. Sellegipoolest on Eesti majanduse hetkeseis parem, kui maailmamajanduse laiem pilt eeldada võiks ja Eesti majanduse näitajad on siiani jäänud tugevaks,“ rääkis Helme.

Minister tõi välja, et kokkuhoiumeetmed, mille valitsus kevadel riigi eelarvestrateegias kokku leppis, vajavad järgmise aasta riigieelarves jätkuvat tähelepanu. Helme ütles, et kokkuhoiu vajaduse tõttu peavad riigiasutused oma töökorralduse ja kulud kriitiliselt üle vaatama, mis võimaldab muuta riiki säästlikumaks ja tõhusamaks. Minister tõi välja, et valitsus jätkab järgmise aasta eelarve protsessis tõsiselt ka riigieelarve revisjoni tegemisega. Lisaks märkis Helme, et järgmise aasta riigieelarve on eelarve, mis toob ettevõtetele ja inimestele maksurahu. „Maksutõuse see ei too ja uusi makse ka ei kehtestata, samuti on maksukoormus kahanev,“ ütles minister.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk tutvustas eelnõu menetluskäiku.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad.

Kersti Sarapuu Keskerakonna fraktsioonist ütles, et tuleva aasta riigieelarve sisaldab positiivseid uudiseid kõikides valdkondades ning seejuures on oluline, et tegemist on vastutustundliku eelarvega, mis pakub võimalusi oluliste küsimuste lahendamiseks ning parandamiseks. Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ütles, eelarve toetab eesti rahvuse ja kultuuri kestmist. Priit Sibul Isamaa fraktsioonist ütles, et eelarves on mitmed prioriteedid kajastatud ja tuleva aasta eelarve tagab seda, et Eesti oleks kaitstud, konkurentsivõimeline ning eestikeelne ja -meelne. Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ütles, et eelarve ei peaks olema läbikukkumine maaelu ja maainimest jaoks, nagu käesolev eelarve on. Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist ütles, et tegemist on sõnamurdlikkuse, visioonipuudulikkuse ja vastutustundetuse eelarvega.

Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget ja vastu oli 51 liiget. Seega ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu läbis esimese lugemise.

Muudatusettepanekute tähtaeg on 6. november kell 17.15.

Riigikogu võttis vastu kolm seadust:

Valitsuse algatatud Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega seonduva liiklusseaduse muutmise seadusega (61 SE) säilitatakse Ühendkuningriigi juhiloa omanikele aasta vältel pärast Brexitit Eesti teedel sõiduõigus.

Seaduse kohaselt kehtib Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise puhul Eestisse enne Brexitit alaliselt elama asunud isiku ÜK juhiluba 12 kuud alates lepinguta väljaastumisest või üleminekuperioodi lõpust. Lisaks kehtib pärast Brexitit Eestis jätkuvalt ka ÜK pädeva asutuse antud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart.

Hiljemalt aasta möödudes tuleb juhiluba sõiduõiguse säilitamiseks Eesti juhiloa vastu vahetada.

Seaduse sihtrühmaks on potentsiaalselt 1397 (PPA andmed 1. augusti seisuga) kehtivat ID-kaarti omavat ÜK kodanikku.

Seadus jõustub järgmisel päeval pärast ÜK Euroopa Liidust väljaastumist.

Seaduse poolt hääletas 82 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, kohtute seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seadusega (29 SE) võetakse üle direktiiv, mis reguleerib liikmesriikide vahel sõlmitud tulu ja kapitali topeltmaksustamist kõrvaldavate välislepingute kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamist.

Võrreldes olemasolevate piiriüleste maksuvaidluste lahendamise võimalustega tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingute või seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsiooni alusel, sätestab direktiiv detailsemad ning tõhusamad menetlusreeglid, annab kindlama ajaraamistiku vaidluste lahendamiseks ning tugevdab maksumaksja õigusi selles protsessis. Maksuvaidluse lahendamiseks tehtud lõplik otsus on maksuhalduritele siduv ning see viiakse täide kui maksumaksja sellega nõustub.

Kohtute seaduse muudatustega võimaldatakse kohtunikel osaleda sõltumatu tunnustatud isikuna selliste vaidluste lahendamisel nõuandekomisjoni ja alternatiivse vaidluste lahendamise komisjoni töös, samuti reguleeritakse rahvakohtunikukandidaatide isikukoodide avaldamist.

Seaduse kohaselt on Maksu- ja Tolliametil võimalik avaldada maksusaladust sisaldavaid andmeid riigisiseste toetusprogrammide elluviijatele toetuste andmise tingimustele vastavuse ja sihipärase kasutamise kontrollimiseks, samuti Keskkonnaagentuurile spetsiifiliste vedelkütuse seaduse ja atmosfääriõhu kaitse nõuete täitmise kontrollimiseks.

Seaduse poolt hääletas 80 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Eesti ühinemist Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga käsitleva kokkuleppe muutmise kokkuleppe ratifitseerimise seadus (49 SE) näeb ette kiita heaks ühinemise kokkuleppe muutmise kokkulepe, et pikendada Eesti Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmelisuse üleminekuperioodi ja võimaldada ESA-l suurema summa eraldamist Eestile suunatud projektidele.

Eesti sai ESA täisliikme staatuse 1. septembril 2015. Vastavalt Eesti Vabariigi valitsuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelisele Eesti ühinemist Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsiooniga käsitlevale kokkuleppele on Eestile kui uuele ESA liikmele ette nähtud kuus aastat uue liikmesriigi staatust ja osalemine ainult Eestile suunatud „Tööstusinitsiatiivi“ meetmes, mille suurus on 500 000 eurot aastas. 2018. aastal jõudis ESA järeldusele, et uue liikmesriigi staatus peaks kestma kuue aasta asemel üheksa aastat ja suunatud eraldise minimaalne suurus peaks ESA hinnangul olema 750 000 eurot aastas. Nimetatud eraldise suurus on määratud ESA uue liikmesriigi meetmes ehk ei mõjuta Eesti ESA liikmemaksu ega too täiendavaid kohustusi. Eesti saab järgnevaks kuueks aastaks paremad tingimused kui algselt kokkulepitud.

Seaduse poolt hääletas 75 Riigikogu liiget.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (48 SE) kaotatakse põhjendamatu erisus, mille tõttu ei ole Eestis kehtiv energiamajanduse korralduse seadus kooskõlas Euroopa Liidu energiatõhususe vastava direktiiviga.

Direktiiviga on vastuolus kehtiva seaduse säte, mille järgi ei pidanud suurettevõtjast jaotusvõrguettevõtjad ja ülekandevõrguettevõtjad koostama regulaarseid energiaauditeid. Erisuse kaotamisel peavad edaspidi energiaauditeid tegema ka Elektrilevi OÜ ja AS Tallinna Sadam.

Riigikogus läbis esimese lugemise veel üks eelnõu:

Valitsuse algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (81 SE).

Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Arvestades, et 2019. aasta riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, siis tehakse eelarvesse vajalikud muudatused.

Istung lõppes kell 18.49.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201910231400.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
[email protected]
Päringud: [email protected]