Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (700 SE) esimese lugemise ja määras muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. oktoobri kell 17.15.

Riigikogu istungil andis eelarvest ülevaate rahandusminister Toomas Tõniste. Eelarve aluseks on võetud kolmeprotsendiline majanduskasv.

„Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga spetsialistidest koosneva riskide juhtimise komitee hinnangul on meie reservid ja finantspuhvrid võimalike kriiside jaoks piisavad. Riigi rahanduse head seisu kinnitab ka rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch, kes viimati tõstis just meie riigi reitingu seniselt A+ stabiilse väljavaatega tasemelt AA- stabiilse väljavaatega tasemele,“ ütles rahandusminister. Ta viitas Agentuuri hinnangule, et reitingu tõstmisele aitas kaasa Eesti paranenud võime seista vastu väliskeskkonna võimalikele negatiivsetele mõjudele, meie riigi rahanduse hea seis ning tugev majanduspoliitiline raamistik. Lisaks rõhutas agentuur ka seda, et meie laenukoormus on AA-reitinguga riikide seas üks madalamaid ja madalaim kogu Euroopa Liidus. Madal laenukoormus on kindlasti üks oluline osa meie valmisolekust võimalike kriiside ajaks. „Ka eelarvenõukogu hinnangul kirjeldab Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos piisava usaldusväärsusega Eesti majanduse tulevast arengut,“ ütles Tõniste.

Riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. Eelarve on nominaalselt 133 miljoni euroga ülejäägis ja struktuurses tasakaalus. Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele. Valitsussektori võlakoormus langeb praeguselt 8,2 protsendilt 2019. aastal 7,4 protsendile ning jõuab prognooside järgi 2022. aastaks 5,4 protsendi tasemele.

Eelnõu järgi eraldatakse Politsei- ja Piirivalveameti palgatõusuks 13 miljonit ja Päästeameti palgafondi kasvuks kaheksa miljonit eurot. Üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk jõuab järgmisel aastal riigieelarvelise lisaraha toel 1500 euroni. Lisaks tõusevad ka lasteaiaõpetajate, sotsiaalhoolekande, kultuuri ja teiste valdkondade spetsialistide sissetulekud.

Haigekassa eelarve saab järgmisel aastal lisaraha 180 miljonit eurot.  Erihoolekande teenuste rahastamine kasvab pea 37 miljoni ja sotsiaalse rehabilitatsiooni rahastamine 12,7 miljoni euroni. Lapsetoetuste eelarve kasvab 299 miljoni euroni. Järgmisest aastast on pere esimese ja teise lapse toetus 60 eurot. Keskmine vanaduspension kasvab uuel aastal 7,6 protsendi võrra 447 eurolt 481 euroni.

Järgmise aasta kaitse-eelarve on praeguste hinnangute järgi ligi 2,2 protsenti SKP-st. Tõuseb tegevväelaste palk. Erinevateks kaitsehangeteks on plaanitud pea 40 protsenti kogu Eesti kaitse-eelarvest. Kohalike omavalitsuste sissetulekud kasvavad järgmisel aastal 5 protsenti, ulatudes pea 2,2 miljardi euroni.
Jätkatakse põllumajanduses otsetoetuste maksmist. 2019. aastal makstakse otsetoetusi kokku 143,9 miljonit eurot. Investeeringuteks olulistesse transpordi- ja taristuprojektidesse, maaelu edendamisse kui kultuuri- ja spordiprojektidesse on plaanis suunata enam kui 360 miljonit eurot.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin andis ülevaate komisjoni viimasel viiel istungil toimunud eelnõu aruteludest.

Läbirääkimistel eelnõu (700 SE) üle võtsid sõna fraktsioonide esindajad, kes juhtisid tähelepanu tuleva aasta riigieelarve eelnõu erinevatele aspektidele.

Jürgen Ligi (RE) oli kriitiline eelarve suhtes seoses aktsiisipoliitikaga. Ta taunis liigset kulutamist ja pidas vajalikuks headel aegadel reservide loomist majanduslikult kehvemate aegade tarbeks. Enn Meri (EVA) sõnul pole eelarvest kerge aru saada, millele on viidanud ka õiguskantsler. Ta juhtis tähelepanu, et meie majandus on üle kuumenenud eriti ehitussektoris. Peaksime kokku hoidma haldussektoris. Mihhail Stalnuhhini (KE) hinnangul peaksime eelarvega rahul olema. Ta tõi esile positiivse majandusprognoosi. Tõusnud on kohalike omavalitsuste tulubaas ja kavas on rida märkimisväärseid palgatõuse. Lisaraha on kavas eraldada Haigekassale. Sven Sesteri (I) sõnul  on eelarve vastutustundlik ja jätkusuutlik. Tema arvates on eelarve oluliseks märksõnadeks maksurahu ja tasakaal. Suurenenud on ka investeeringute maht. Kalvi Kõva (SDE) tõi samuti esile eelarve struktuurse tasakaalu. Ta rõhutas eelarve sotsiaalset suunitlust. Enn Põlluaasa (EKRE) arvates pole optimismiks põhjust, inflatsioon suureneb ja majanduses on langustrend. Ta taunis tegevusetust seoses aktsiisidega. EKRE pole rahul selle eelarvega.

 Riigikogu võttis vastu kolm seadust

88 poolthäälega võeti vastu  valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (652 SE), mis võimaldab vanemahüvitist kasutada senisest paindlikumalt. Seaduse eesmärk on ühtlustada vanemapuhkuste süsteemi ning luua vanemahüvitiste skeemi rohkem võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks. Seadusega liidetakse rasedus- ja sünnituspuhkus ning sünnitushüvitis vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi. Luuakse võimalus võtta vanemahüvitist välja päeva kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ning võimalus olla vanematel vanemapuhkusel kahe kuu ulatuses koos. Tööandjat tuleb vanemapuhkusele jäämisest või selle katkestamisest teavitada 30 päeva ette. Lapsepuhkust on seaduse järgi kummalegi vanemale ette nähtud 10 tööpäeva iga lapse eest kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Surnud vanema või rahvastikuregistrisse kandmata isa eest saab vanem kasutada ka tollele mõeldud lapsepuhkust ehk kokku 20 tööpäeva ühe lapse kohta. Aastas võib mitme lapse eest lapsepuhkust välja võtta kuni 30 päeva. Lapsepuhkuse eest makstakse vanemale hüvitist 50 protsenti ühe kalendripäeva vanemahüvitisest, mille arvestamise aluseks on 12 kalendrikuud, mis eelnevad viimasele kolmele kuule. Enne 2019. aasta 1. aprilli sündinud laste eest saab lapsepuhkust praeguse süsteemi järgi. Pärast 2019. aasta 1. aprilli sündinud lastele kehtib 2022. aasta märtsi lõpuni praegune ja alates 2022. aasta 1. aprillist uus süsteem. Pärast 2022. aasta 1. aprilli sündinud laste eest saab lapsepuhkust uue korra järgi. Seadusega laiendatakse ka lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õigust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul (KE), Marko Pomerants (I) ja Helmen Kütt (SDE).

53 poolthäälega (25 vastu, 3 erapooletut) kiideti heaks valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seadus (632 SE), mis muudab riigieelarvesse laekuva hasartmängumaksu jaotumist Eesti Kultuurkapitali ja ministeeriumide valitsemisalade vahel. Seaduse muutmise eesmärk on riigieelarve vahendite läbipaistvam ja eesmärgipärasem jagamine. Et hasartmängumaksu planeeritava tulu kasutamist toetusteks planeerivad ministeeriumid, ei  jaga toetusi enam Hasartmängumaksu Nõukogu, siis see kaotatakse. Seadus näeb ette Eesti Punase Risti rahastamise edaspidi Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.

70 poolthäälega (3 vastu) kiideti heaks valitsuse algatatud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolliga ühinemise seadus (644 SE).

Nagoya protokolliga ühinedes panustab Eesti eelkõige maailma elurikkuse kaitsesse ning selle kasutamisest saadava tulu õiglasesse jaotamisse. Suurem osa maailma looduse mitmekesisusest asub arenguriikides.

Riigisisesed normid protokolli rakendamiseks on olemas. Ühinemise seaduse vastuvõtmine on vajalik, sest protokoll täiendab Eesti poolt ratifitseeritud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni. Nagoya protokolli osaliseks saamisega seotud kohustuslik kulutus Eesti jaoks on osamakse konventsiooni põhieelarvesse ning osalemine protokolliosaliste koosolekutel. Need kulud kaetakse keskkonnaministeeriumi eelarvest. Tänaseks on protokollil 105 osalist. Euroopa Liit kiitis protokolli 2014. aastal, Eesti võttis vastavad õigusnormid üle 2017. aastal jõustunud looduskaitseseadusega.

Riigikogus läbis teise lugemise kolm eelnõu

Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (661 SE) täiendatakse Tarbijakaitseseadust sätetega, mis tagab ELi vastava määruse täitmise. Selle põhjal ei ole lubatud kaupu või teenuseid müües eristada kliente sõltuvalt nende kodakondsusest, elu- ja asukohast.

Määruse eesmärk on, et kliente ei diskrimineeritaks Euroopa Liidu siseturul hindade ega müügi- või maksetingimuste poolest, kui nad soovivad osta tooteid või tarbida teenuseid teisest liikmesriigist. Määrus käsitleb kaupade jaemüüki nii veebis kui ka traditsiooniliselt ja elektroonilisi teenuseid (näiteks pilveteenuseid, andmeaidandus, veebimajutus, otsingumootorid ja internetikataloogid). Määrus keelab näiteks klientide automaatse ilma eelneva nõusolekuta ümbersuunamise internetipõhisele liidesele (nt veebipoele) kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel, samuti kaupade või teenuste kättesaadavusele erinevate üldtingimuste kohaldamise. Samas ei kehtesta geobloki määrus kohustust tarnida kaupa kõikjale EL-is. Määrus ei kohaldu meediateenustele, mille peamine sisu on autoriõigustega kaitstud teoste vms materjali kättesaadavaks tegemine, samuti nähakse määrusega ette erisused väikeettevõtjatele.

Eelnõuga määratakse geobloki määruse rakendus- ja järelevalveasutuseks Eestis Tarbijakaitseamet.

Valitsuse algatatud Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõuga (659 SE) vabastatakse ministeeriumid kohustusest koostada Riigi Teatajas avaldatavate ministri määruste terviktekste.

Ülesanne antakse Riigi Teataja väljaandjale, kelleks on Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus. Muudatus võimaldab optimeerida ministeeriumide töökorraldust. Riigi Teataja väljaandjal on pädevus ning tehnilised võimalused koostada ja esitada terviktekste avaldamiseks. Justiitsministeeriumi on kavas luua üks täiendav ametikoht. Vajalik ressurss kaetakse Justiitsministeeriumi ja teiste ministeeriumide vahenditest.

Praegu säilitab Riigi Teataja väljaandja paberil kõik avaldamiseks esitatud aktide algtekstid, välja arvatud kohalike omavalitsuste üksuste määrused. Eelnõuga loobutakse Riigi Teatajas avaldatavate algtekstide paberväljatrükkide säilitamisest. Seda ei rakendata seaduste kui kõige olulisemate aktide puhul. Digitaalselt säilitatakse Riigi Teataja infosüsteemis kõik avaldamiseks edastatud algtekstid.

Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõuga (671 SE) võetakse riigisisesesse õigusesse üle ELi avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse direktiiv. Direktiivi eesmärk on muuta inimeste, sealhulgas puudega inimeste jaoks avaliku sektori asutuste veebilehed, e-teenused ja mobiilirakendused paremini tajutavaks, mõistetavaks ja töökindlaks.

Tulevikus peavad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õiguslik juriidilise isiku ja teabevaldajaks oleva eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku veebilehed ja mobiilirakendused vastama tehnilistele ligipääsetavuse nõuetele, mis võimaldavad erivajadustega inimestel mugavalt veebilehtede sisu tarbida. Erandina ei rakendata ligipääsetavuse nõudeid meediateenust osutavale teabevaldajale (nt ERR), samuti koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele, välja arvatud üldinfo, sealhulgas vastuvõtuinfo, asukoha ja kontaktandmete avaldamisel.

Riigikogus läbis esimese lugemise veel viis eelnõu

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (705 SE) kehtestab täiendavad reeglid maksudest kõrvalehoidumise takistamiseks.

Eelnõuga võetakse üle üldine kuritarvituste vastane reegel, tulumaks lahkumisel ja välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad ning reguleeritakse ülejääva laenukasutuse kulu maksustamist.

Üldise kuritarvituste vastase sätte kohaselt ei võeta tulumaksuga maksustamisel arvesse tehinguid või tehingute ahelat, mille eesmärk on saada maksueelis, mis on vastuolus kohaldatava maksuõigusega ega ole kõiki asjasse puudutavaid asjaolusid arvesse võttes tegelik.

Tulumaksuga maksustatakse vara väljaviimist Eestist, kui Eestile ei jää enam õigust ülekantud vara maksustada. Võrreldes kehtiva õigusega tuleb eelnõu kohaselt maksustada ka vara väljaviimisel Eesti peakontorist välismaal asuvasse püsivasse tegevuskohta.

Eelnõuga seatakse piirang intresside mahaarvamisele, et rahvusvahelised kontsernid ei saaks vähendada maksukoormust ülemääraste intressimaksete kaudu.

Välismaise kontrollitava äriühingu kasumit maksustatakse Eestis tulumaksuga, kui see kasum on saadud näilikest tehingutest, mille peamine eesmärk oli saada maksueelis. Välismaine äriühing on Eesti äriühingu püsiv tegevuskoht välisriigis ja Eesti äriühingu tütarühing välisriigis.

Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (717 SE) eesmärgiks on suurendada II samba pensionifondide tootlikkust, vähendades kohustuslike pensionifondide tasusid, samuti laiendada pensionifondide investeerimisvõimalusi. Eesti õigusesse võetakse üle tööandja pensionifondi puudutav vastav ELi direktiiv.

Eelnõu näeb ette langetada II samba pensionifondide valitsemistasu piirmäära praeguselt 2 protsendilt 1,2-le protsendile pensionifondi vara väärtusest. Konservatiivse pensionifondi valitsemistasu, mis on praegu 1,2 protsenti. Eelnõu järgi võib heade investeerimistulemuste korral võtta valitsemistasu ühe osana edukustasu. Selleks peab pensionifondi tootlus ületama sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasvu. Edukustasu ei ole lubatud võtta konservatiivse pensionifondi valitsemiselt. Edukustasu saab võtta 2020. aastal 2019. aasta investeerimistulemuste eest.

Eelnõuga vähendatakse pensionifondide investeerimispiiranguid. Edaspidi on lubatud 100 protsenti aktsiatesse investeerivad fondid. Konservatiivse pensionifondi kontseptsioon säilib, kuid eelnõuga lubatakse neil investeerida kuni 10 protsendi ulatuses aktsiatesse. Kehtiva õiguse kohaselt need fondid aktsiatesse investeerida ei tohi.

Lisaks lubatakse II samba pensionifondidel teha suuremas mahus kinnisvarainvesteeringuid, mis võiks toetada ka Eestisse investeerimist. Eelnõu järgi võib ühte kinnisasja senise 5 protsendi asemel investeerida 10 protsenti pensionifondi varast. Lisaks kaob ära piirang, mis lubas investeerida kinnisasjadesse kuni 10 protsenti pensionifondi varast.

Eelnõuga võetakse üle ELi direktiiv tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta. Direktiiv muudab tööandja pensionifondidele kohaldatavaid juhtimisnõudeid ja pensionikogujate teavitamist. Pensionikogujate teavitamiseks kehtestatakse kohustuslik pensioniteatis. Pensioniteatis annab infot selle kohta, kui palju on tööandja pensioniskeemi raha kogutud ja kui palju on sellest skeemist töötajal pensionini veel oodata. Ühtegi sellist fondi, mida direktiiv käsitleb, Eestis ei ole ning seega muudatustel praktiline mõju puudub. Tööandja sissemakseid III sambasse direktiivi ülevõtmine ei puuduta.

Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (704 SE) seostatakse kutseõpe paremini tööturu vajadustega, uuendatakse kutseõppe rahastamise põhimõtteid, võimaldatakse parem ligipääs kutseõppele ja tõhustatakse kutseõppe kvaliteedi hindamise protsessi. Kavandatavad muudatused lähtuvad Eesti elukestva õppe strateegias 2020 ja selle rakendamiseks koostatud kutseharidusprogrammis 2018–2021 seatud eesmärkidest.

Eelnõu järgi kinnitab koolituskohtade arvu kalendriaastaks kooli nõukogu, mille on eelnevalt kooskõlastanud kooli nõunike kogu. See tähendab, et riik koostöös partneritega räägib läbi iga kooli koolitusmahud. Muudatus võimaldab vahetumalt reageerida õppijate ja tööturu vajadustele koostöös kohalike ettevõtjatega.

Eelnõu järgi eraldatakse koolidele riigieelarvest tegevustoetust ja vajadusel sihtotstarbelist toetust. Tulemusrahastamine moodustab kuni 20 protsenti baasrahastamise mahust ja sõltub kooli õpitulemustest. Baasrahastamine annab koolile tegevuskulude katmise kindluse, tulemusrahastamine suurendab motivatsiooni ja autonoomiat.

Eelnõuga laiendatakse ka koolilõuna toetuse sihtrühma, mille järgi eraldatakse koolidele koolilõuna toetust statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste eest olenemata nende vanusest. Kehtiva korra alusel antakse koolilõuna toetust 20-aastaseks saanud keskhariduseta õpilasele jooksva õppeaasta lõpuni.

Eelnõuga muudetakse kutseõpetaja lähetoetuse saamise tingimusi ning lähtetoetust saavad edaspidi taotleda ka Tallinnas või Tartus kutsekooli õpetama asuvad õpetajad. Muudatuste kohaselt hakatakse 1. septembrist 2020 lähtetoetust maksma välja ühes osas, praegu makstakse seda kolmes osas. Samuti nähakse ette lähtetoetus esimest korda kutseõppeasutusse tööle asuvatele tugispetsialistidele. Tugispetsialistide ja õpetajate lähtetoetus on ligikaudu 12 700 eurot.

Eesmärgiga avardada juurdepääsuvõimalusi tasemeharidusele, nähakse eelnõuga ette võimalus viia kutseõppeasutustes läbi üldharidusõpet mittestatsionaarses õppevormis. Põhihariduse omandamine mittestatsionaarses õppes 17-aastasele või vanemale isikule tagab praegu ka kohaliku omavalitsuse üksus, samuti on võimalus vastavat õpet läbi viia riigigümnaasiumis.

Eelnõuga soovitakse muuta senist kutseõppe akrediteerimise korraldust, mis asendub kvaliteedi hindamisega. Õppekavarühmas tähtajatu õppe läbiviimise õigusega kool saab kvaliteedi hindamise protsessis sisulist tagasisidet nii õpiprotsessi kui korralduse paremaks muutmiseks vähemalt kord iga kuue aasta jooksul.

Läbirääkimistel võttis sõna Toomas Jürgenstein (SDE).

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (698 SE) näeb ette anda Eesti Haigekassale üle ravikindlustusega hõlmamata isikute vältimatu abi ning tervise- ja tööministri määruses nimetatud, rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustus.

Eelnõus sätestatud tervishoiuteenuste eest tasumise kohustuse üleminek Eesti Haigekassale tuleneb 2017. aastal tehtud tervishoiu rahastamise otsustest ja 2017. aasta detsembris Riigikogus vastu võetud seadusemuudatusest. Üleminekuga on juba arvestatud Eesti Haigekassa eelarvesse laekuva riigieelarvelise eraldise arvutamisel.

Rahastamise korra muutmine eeldab ka rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse, psühhiaatrilise abi seaduse ning surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmist nende tervishoiuteenuste osas, mida kehtiva korra kohaselt hüvitatakse kindlustamata inimestele samuti riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel.

Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (706 SE) muudetakse ravimite turvaelementide nõudeid, mis on vaja viia vastavusse Euroopa Komisjoni määrusega. Euroopa Komisjoni määruse rakendamisega võetakse kogu Euroopas kasutusele ravimite turvaelemendid ja luuakse süsteem, mis võimaldab edaspidi tuvastada ravimi ehtsust igas ravimite tarneahela etapis. Eelnõuga kohustatakse ravimitootjaid edaspidi retseptiravimi pakendile paigutama turvaelemendid. Hulgimüüjatele ja apteekritele lisandub kohustus kontrollida ravimite turvaelemente.

Istung lõppes kell 20.49.

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Tagasiside