Riigikogu võttis vastu viis seadust:

88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (102 SE), mis võtab üle direktiivi lihtsustamaks Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide õigusaktidega reguleeritavate eri liiki piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise korda. Direktiiv näeb ette üldised nõuded piiriülese liitumise ühinemislepingule, selle avaldamisele, äriühingu juhtorganite koostatavale ühinemisaruandele, sõltumatule eksperdiaruandele ja ühinemislepingu heakskiitmise teatud aspektidele.

88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud notarite infosüsteemi ja õigusregistritega seotud seaduste muutmise seadus (105 SE), mis loob üldise õigusliku aluse notarite infosüsteemi „e-notar“ kasutuselevõtuks ning „e-notari“ ja riigi andmekogude vahelise digitaalseks andmevahetuseks. Seni oli e-notari kasutamine reguleeritud määruse tasandil. „E-notari“ ja riiklike registrite vahelise suhtluse regulatsioon on oluline riigi andmekogude (kinnistusraamat, äriregister jt) seisukohalt, kuivõrd „e-notari“ vahendusel jõuavad notari koostatud kandeandmed registritesse viivituseta ja lõimuvalt ning neid on kohtu kinnistus- ja registriosakondadel oluliselt lihtsam töödelda kui paber- ja e-postiga esitatud avaldusi. Samuti väheneb inimfaktorist tingitud eksimuste risk.

63 poolthäälega (24 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud relvaseaduse, planeerimisseaduse ja päästeseaduse muutmise seadus (101 SE), mis täpsustab ja parandab kaitseväe harjutusväljakutega seonduva regulatsiooni. Seaduse kohaselt otsustab kaitseväe ja kaitseliidu harjutusvälja asutamise valitsus kaitseministri põhjendatud ettepanekul. Asukohajärgsel maavanemal tuleb tagada riiklikult tähtsa ehitise kajastamine maakonna- ja muudes planeeringutes. Valitsuse otsuse järel teeb kaitseministeerium vajadusel ettepaneku maakonna- või üldplaneeringu muutmiseks ja harjutusvälja planeeringu. Seadus annab volitusnormi ka kaitseväe üksikutele, harjutusväljadel mitte paiknevatele väljaõppeehitiste kasutamis- ja ohutusnõuete kehtestamiseks.

88 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus (124 SE), mis võimaldab lepingulises tegevteenistuses oleku piirvanuse ületanud, kuid teenistuskõlblike ja kaitseväele vajalike isikute teenistuse jätkamise. Sõduritel ja nooremohvitseridel on piirvanuseks 50, allohvitseridel, majoritel ja kolonelleitnantidel 55; kolonelidel ja kõrgematel ohvitseridel 60 eluaastat.

77 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus (119 SE). mille eesmärk on soodustada investeeringuid, tagada isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldada topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tulemusena. Seadus piirab leping tulu- ja kapitalimakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide suhtes võib kehtestada. Samuti loob leping lisavõimalused maksupettuste tõkestamiseks.

Riigikogu lõpetas viie eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud 2008. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (122 SE). Teiseks lugemiseks laekus 51 muudatusettepanekut, sealhulgas Keskerakonnalt oli ettepanekuid 27, Roheliste fraktsioonilt 15, Rahvaliidult 7, üks ettepanek oli tehtud Saarte Ühenduse liikmete poolt ja üks rahanduskomisjoni poolt. See oli mahukam ja sisaldas muudatusi, mida soovis valitsus. Rahanduskomisjoni ettepanek sisaldas uue struktuurifondide perioodi rakendusüksuste täpsustamist, välisvahendite kulude sisu täpsustamist, programmide rakendamisele reorganiseerimise struktuurimuudatustega seotud muudatusi. „Ministeeriumid on analüüsinud ja arvutanud, kust ja kuidas oleks võimalik vähendada planeeritud tegevuskulusid ja rahastada nende arvelt teisi vajalikke kulusid. Ülejäänud muudatused – ei leidnud komisjonis toetust, ei toetanud neid ka valitsus,” ütles arutelul rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi. Teise lugemise käigus ei leidnud need toetust ka hääletamise käigus Riigikogu istungil. Järgmise aasta eelarve tulude maht on 96,3 miljardit ja kulude maht 93,6. Ülejääk 2,7 miljardit, mis on ümmarguselt 1% SKPst, suunatakse reservi. Teine lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 27. november kell 18.

Valitsuse algatatud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni ratifitseerimise seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (100 SE), mis avab taotlejatel võimaluse esitada WIPO Rahvusvahelisele Büroole tööstusdisainilahenduse rahvusvahelise registreerimise taotlusi ka patendiameti kaudu. Seega muutub süsteem taotlejasõbralikumaks, kuna taotlejal on valikuvõimalus.      

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus tulenevalt valitsusasutuste ühendamisest eelnõu (125 SE). Seoses majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala allasutuste ühinemise ettevalmistamisega on vaja viia sisse muudatused 36 seaduses. Ühinevateks asutusteks on Energiaturu Inspektsioon, Konkurentsiamet, Raudteeinspektsioon, Sideamet ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.

Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (94 SE) eesmärk on täpsustada põllumajandusloomade tõu kriteeriumeid ja põllumajandusloomade ohustatud tõu säilitamise põhimõtteid ning viia seadus kooskõlla ELi õigusaktidega. Tõugude arv maailmas väheneb pidevalt, sest ristamine ülemaailmselt levinud kommertstõugudega tõrjub majanduslikest kaalutlustest lähtudes paljud kohalikud tõud tagaplaanile. Eelnõu väljatöötamisel on eeskujuna kasutatud Tšehhi, Soome ja Sloveenia samasisulisi õigusakte, Inglismaa ohustatud tõu säilitamise kohta esitatud nõudeid ning Põhjamaade geneetiliste ressursside säilitamise juhist.

Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (104 SE) esimene eesmärk on ühtlustada prokuröriameti (välja arvatud prokuröri abi ameti) pidajatele esitatavad haridusnõuded ja tingimused, millele prokuröriks nimetatav isik peab vastama, kohtuniku- ja kohtunikuabi ning vabade õiguselukutsete pidajatele esitatavate nõuetega. Teine eesmärk on muuta riigiprokuröriks nimetamise korda nii, et sarnaselt riigi peaprokurörile, juhtivale riigiprokurörile ja vanemprokurörile nimetatakse ka riigiprokurör ametisse avaliku konkursita. Riigiprokuröri nimetaks ametisse justiitsminister riigi peaprokuröri ettepanekul. Nimetatud muudatus teeb riigiprokuröri vabade ametikohtade täitmise mõnevõrra lihtsamaks.

Riigikogu lõpetas seitsme eelnõu esimese lugemise:

Valitsuse algatatud alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise seaduse eelnõuga (98 SE) muudetakse alaealiste komisjonide mõjutusvahendite kohaldamisega seotud menetlustoimingute osa ning regulatsioone, mis puudutavad kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunatud alaealistega tehtavat tööd erikoolis.

Valitsuse algatatud veterinaarkorralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (147 SE) muudatuste tulemusena viiakse seadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava määrusega. Olulisemateks muudatusteks on veterinaarjärelevalve tasu reguleerivas peatükis sisalduvate järelevalvetasude määramise põhimõtete muudatused ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest tulenevad muudatused kogutava tasu määrades, mis kehtestatakse seniste nõukogu direktiivist tulenevate määrade asemel. Nimetatud määrad tõusevad olenevalt käitlemisvaldkonnast mõnel juhul poole võrra või rohkem, sest alates 1. jaanuarist 2008. a ei võimalda Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav määrus kasutada enam tasumäärade vähendamist. Teine oluline muudatus on seotud ümberkorraldustega veterinaarlaboratooriumide tegevuses ning üleminekuga veterinaarlaboratooriumi tegevuslubadelt volituse andmise korrale, millega kõrvaldatakse seaduse rakendamisel ilmnenud probleemid ning ebakõlad seaduse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava määruse vahel.

Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (89 SE), mille peamine eesmärk on lahendada alkoholi käitlemise üle teostatava järelevalvega seonduvad kiireloomulised küsimused. Muuhulgas muudab eelnõu käitlemiseks mittelubatud alkoholi konfiskeerimise korda. Kehtiva seaduse kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi konfiskeerimine kohustuslik. Eelnõu kohaselt loobutakse kohustusliku konfiskeerimise nõudest ning konkreetse otsuse tegemine jääb edaspidi järelevalveasutuse pädevusse. Käitlemiseks mittelubatud alkoholi avastamise korral on edaspidi võimalus piirduda ka ettekirjutuse tegemisega, et kutsuda toode turult tagasi ning viia see nõuetega kooskõlla. Lisaks võimaldab eelnõu alaealise õiguse omada alkoholi, kui see on suletud pakendis. Üleüldine alkoholi omamise keelu näol on algataja hinnangul tegemist omandiõiguse põhjendamatu piiramisega, kuna alkohoolse joogi omandamine võib toimuda ka pärimise kaudu. Ka lubab eelnõu alaealist rakendada töödel, mis on seotud suletud pakendis alkoholi käitlemisega: pakendatud alkoholi ladustamise või edasitoimetamisega kaubanduslikul eesmärgil.

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe heakskiitmise seaduse eelnõu (138 SE). Kokkuleppe eesmärk on anda agentuurile oma ülesannete täitmiseks vajalik õigusvõime ning eesõigused ja puutumatus, mida neil on vaja ülesannete sõltumatuks täitmiseks liikmesriikide territooriumil.

Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (114 SE), millega alates 1. oktoobrist  2008 likvideeritakse Viru Ringkonnakohus. Sellest tulenevalt suunatakse Viru Maakohus Tartu Ringkonnakohtu alluvusse. Selle põhjuseks on algataja kinnitusel Viru Ringkonnakohtu ebaefektiivsus: tulenevalt koormuse erinevusest läheb ühe asja lahendamine Viru Ringkonnakohtus praegu riigile maksma 53% rohkem kui Tallinna Ringkonnakohtus. Agataja kinnitusel on väikese koormusega Viru Ringkonnakohtus lahendamata tsiviilasjade arv tublisti suurenenud, samal ajal kui hoopis suurema töökoormusega Tallinna Ringkonnakohtus ei ole lahendamata asjade arv viimastel aastatel kasvanud ja haldusasjades on see aastatel 2004–2006 koguni vähenenud 44% võrra. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletustulemus: 27 poolt, 46 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust.

Valitsuse algatatud riigivapi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (130 SE) muudetakse üheselt mõistetavaks stiliseeritud riigivapi kujutise kasutamine kujundus- ja turvaelemendina isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel väljaantavatel dokumentidel, lähtudes elemendi eripärast ja turvakaalutlustest võimaldades isikut tõendavates dokumentides kasutada stiliseeritud riigivapi kujutist.

Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu (137 SE) olulisemaks mõjuks on majanduskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tõus. Uue regulatsiooni väljatöötamisel seati üheks peamiseks sihiks töötada välja meetmed, mis väldiksid rahandussüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Eelnõu arvestab rahvusvahelisi standardeid ja uuemaid riske, mis on kaasnenud infotehnoloogia kiire arenguga. Oma klientide või lepingupartnerite parem tundmaõppimine suurendab tsiviilkäibe usalduslikkust ja läbipaistvust.

Infotunnis vastas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder küsimustele põllumajanduspoliitika, alkoholiseaduse, põllumajanduse investeeringute ja maaelu arengukava kohta. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas küsimustele üldhariduse rahastamise ja alushariduse kohta. Kultuuriminister Laine Jänes vastas küsimusele kultuurisündmuste edetabeli kohta.

Istung lõppes kell 19.43.

Istungi stenogramm:          

Riigikogu pressitalitus